Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Sisukord

10 suhted: Allkeel, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti keele grammatika, Eesti Keele Instituut, Eesti kirjakeele norm, Eesti tähestik, Keelekonverentsid, Kirjakeel, Suuline keel.

Allkeel

Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti entsüklopeedia

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti keel

Eesti keele grammatika

Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti keele grammatika

Eesti Keele Instituut

EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti Keele Instituut

Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti kirjakeele norm

Eesti tähestik

Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.

Vaata Eesti kirjakeel ja Eesti tähestik

Keelekonverentsid

Keelekonverentsid olid aastatel 1908–1911 toimunud neli eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisthttp://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/moskva_loeng_2009-2010_6.pdf (vaadatud 05.03.2013).

Vaata Eesti kirjakeel ja Keelekonverentsid

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Vaata Eesti kirjakeel ja Kirjakeel

Suuline keel

Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.

Vaata Eesti kirjakeel ja Suuline keel

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika