Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Ainsus, Alalütlev kääne, Alaleütlev kääne, Analoogia, Arumäe, Astmevaheldus, Diftong, Eesti, Eitav kõneliik, Foneetika, Fraseoloogia, Idamurre, Iisaku kihelkond, Iisaku murrak, Isikuline tegumood, Isuri keel, Jõelähtme murrak, Jõhvi kihelkond, Jõhvi murrak, Karjala keel, Käändsõna, Keskmurde kirderühm, Keskmurre, Kesksõna, Kirderanniku murded, Kirderannikumurde idarühm, Kodavere murrak, Kudruküla, Kudruküla murrak, Kuusalu murrak, Läänemeresoome keeled, Lüganuse kihelkond, Lüganuse murrak, Lõunaeesti keeled, Määrsõna, Minevik, Mitmus, Morfoloogia, Murre, Nimetav kääne, Ninahäälik, Olev kääne, Olevik, Omadussõna, Omastav kääne, Osastav kääne, Põhjaeesti murded, Puhkova, Rajav kääne, Riigiküla, ..., Saav kääne, Süntaks, Seestütlev kääne, Silp, Sisseütlev kääne, Soome keel, Sufiks, Sulghäälik, Tartu keel, Täishäälik, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Udria, Umbisikuline tegumood, Vadja keel, Vaivara kihelkond, Vaivara murrakud, Välde, Viru-Nigula murrak, Virumaa. Laienda indeks (20 rohkem) »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Alutaguse murre ja Ainsus · Näe rohkem »
Alalütlev kääne
Alalütlev kääne ehk adessiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv asukohakääne.
Uus!!: Alutaguse murre ja Alalütlev kääne · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Alutaguse murre ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Analoogia
Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.
Uus!!: Alutaguse murre ja Analoogia · Näe rohkem »
Arumäe
Arumäe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Arumäe · Näe rohkem »
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Alutaguse murre ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Alutaguse murre ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Eesti · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Alutaguse murre ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Alutaguse murre ja Foneetika · Näe rohkem »
Fraseoloogia
Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest.
Uus!!: Alutaguse murre ja Fraseoloogia · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Alutaguse murre ja Idamurre · Näe rohkem »
Iisaku kihelkond
Iisaku kihelkond (lühend Iis, saksa keeles Kirchspiel Isaak) oli kihelkond Virumaal ja Viru kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Iisaku kihelkond · Näe rohkem »
Iisaku murrak
Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud.
Uus!!: Alutaguse murre ja Iisaku murrak · Näe rohkem »
Isikuline tegumood
Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooria liige, mis avaldub kogu lause ehituses ja näitab seda, et tegevuse sooritaja, protsessis või olukorras olija on lauses ka väljendatud.
Uus!!: Alutaguse murre ja Isikuline tegumood · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Alutaguse murre ja Isuri keel · Näe rohkem »
Jõelähtme murrak
Jõelähtme murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Jõelähtme murrak · Näe rohkem »
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Alutaguse murre ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Jõhvi murrak
Jõhvi murrak oli kirderanniku murderühma kirdemurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõhvi kihelkonnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Jõhvi murrak · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Alutaguse murre ja Karjala keel · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Käändsõna · Näe rohkem »
Keskmurde kirderühm
Keskmurde kirderühm Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53 on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm.
Uus!!: Alutaguse murre ja Keskmurde kirderühm · Näe rohkem »
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Keskmurre · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kesksõna · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Alutaguse murre ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kodavere murrak · Näe rohkem »
Kudruküla
Kudruküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres, Narva-Jõesuust vahetult kagus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kudruküla · Näe rohkem »
Kudruküla murrak
Kudruküla murrak oli kirderannikumurde Vaivara murrakute hulka klassifitseeritav isuripärane murrak, mida räägiti kuni Teise maailmasõjani Vaivara kihelkonnas Kudrukülas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kudruküla murrak · Näe rohkem »
Kuusalu murrak
Kuusalu murrak (ka Kuusalu rannikumurrak) oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Kuusalu kihelkonna rannaaladel.
Uus!!: Alutaguse murre ja Kuusalu murrak · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Alutaguse murre ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »
Lüganuse murrak
Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.
Uus!!: Alutaguse murre ja Lüganuse murrak · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Alutaguse murre ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Alutaguse murre ja Määrsõna · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Alutaguse murre ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Alutaguse murre ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Alutaguse murre ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Alutaguse murre ja Murre · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Alutaguse murre ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Alutaguse murre ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Uus!!: Alutaguse murre ja Olev kääne · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Alutaguse murre ja Olevik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Alutaguse murre ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Alutaguse murre ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Alutaguse murre ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Puhkova
Puhkova on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Puhkova · Näe rohkem »
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Uus!!: Alutaguse murre ja Rajav kääne · Näe rohkem »
Riigiküla
Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.
Uus!!: Alutaguse murre ja Riigiküla · Näe rohkem »
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Uus!!: Alutaguse murre ja Saav kääne · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Alutaguse murre ja Süntaks · Näe rohkem »
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Alutaguse murre ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Silp · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Alutaguse murre ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Alutaguse murre ja Soome keel · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Alutaguse murre ja Sufiks · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Alutaguse murre ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Alutaguse murre ja Tartu keel · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Alutaguse murre ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Alutaguse murre ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Alutaguse murre ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Udria
Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Udria · Näe rohkem »
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Uus!!: Alutaguse murre ja Umbisikuline tegumood · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Alutaguse murre ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Alutaguse murre ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Alutaguse murre ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Alutaguse murre ja Välde · Näe rohkem »
Viru-Nigula murrak
Viru-Nigula murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Viru-Nigula murrak · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Alutaguse murre ja Virumaa · Näe rohkem »
