Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Aabits, Aktsent, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Diftong, Eesti, Eesti keel, Euroopa Liit, Fennistika, Fonoloogia, Grammatika, Häälik, Hämeenlinna, Jacobus Finno, Karjala, Karjala keel, Karjala Vabariik, Keel, Kemijoki, Kesk-Pohjanmaa maakond, Kirjakeel, Ladina keel, Läänemeresoome keeled, Lõuna-Pohjanmaa maakond, Meä keel, Mikael Agricola, Norra, Norra keel, Ortograafia, Paul Alvre, Põhja-Pohjanmaa maakond, Põhjamaade Nõukogu, Rütm, Rootsi, Rootsi keel, Saami keeled, Saksa keel, Satakunta maakond, Savo, Sõnavara, Soome, Soome laenud eesti keeles, Soome tähestik, Soome-ugri keeled, Soomekeelne Vikipeedia, Taani keel, Uurali keeled, Uus testament, ..., Venemaa, 1. sajand, 1543, 16. sajand, 17. sajand. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aabits
1819. aastal Tallinnas trükitud aabits Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.
Uus!!: Soome keel ja Aabits · Näe rohkem »
Aktsent
Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.
Uus!!: Soome keel ja Aktsent · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Soome keel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Soome keel ja Argentina · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Soome keel ja Austraalia · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Soome keel ja Brasiilia · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Soome keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Soome keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Soome keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Soome keel ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Fennistika
Fennistika (inglise keeles Finnish studies, saksa keeles Fennistik) on filoloogia haru, mis uurib soome (fennistika kitsamas mõttes) ja eesti (fennistika laiemas mõttes) keelt, kultuuri ja kirjandust.
Uus!!: Soome keel ja Fennistika · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Soome keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Soome keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Soome keel ja Häälik · Näe rohkem »
Hämeenlinna
Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.
Uus!!: Soome keel ja Hämeenlinna · Näe rohkem »
Jacobus Finno
Jacobus Petri Finno (u 1540–1588), ka Jaakko Finno ja soomekeelses kirjanduses Jaakko Suomalainen oli Soome vaimulik ja Turu toomkooli rektor, reformatsiooni mõõduka tiiva esindaja.
Uus!!: Soome keel ja Jacobus Finno · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Soome keel ja Karjala · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Soome keel ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karjala Vabariik
Karjala Vabariik (vene Республика Карелия, karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Soome keel ja Karjala Vabariik · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Soome keel ja Keel · Näe rohkem »
Kemijoki
Kemijoki Rovaniemis Kemijoki (saami Giemajohka, rootsi Kemi älv) on jõgi Euroopas Soomes.
Uus!!: Soome keel ja Kemijoki · Näe rohkem »
Kesk-Pohjanmaa maakond
Kesk-Pohjanmaa maakond (rootsi Mellersta Österbotten) on 1.
Uus!!: Soome keel ja Kesk-Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Soome keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Soome keel ja Ladina keel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Soome keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lõuna-Pohjanmaa maakond
Lõuna-Pohjanmaa maakond on 1.
Uus!!: Soome keel ja Lõuna-Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Uus!!: Soome keel ja Meä keel · Näe rohkem »
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Uus!!: Soome keel ja Mikael Agricola · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Soome keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Soome keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Soome keel ja Ortograafia · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Soome keel ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Põhja-Pohjanmaa maakond
Põhja-Pohjanmaa maakond on 1.
Uus!!: Soome keel ja Põhja-Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Põhjamaade Nõukogu
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.
Uus!!: Soome keel ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »
Rütm
Rütm (kreeka keeles ῥυθμός, rhythmos) on nähtuste korduvuse muster.
Uus!!: Soome keel ja Rütm · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Soome keel ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Soome keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Soome keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Soome keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Satakunta maakond
Satakunta maakond (rootsi keeles Satakunda, tõlkes 'sadakond') on maakond Soomes.
Uus!!: Soome keel ja Satakunta maakond · Näe rohkem »
Savo
Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.
Uus!!: Soome keel ja Savo · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Soome keel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Soome keel ja Soome · Näe rohkem »
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Uus!!: Soome keel ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome tähestik
Soome tähestik Soome tähestik põhineb ladina tähestikul ja selle saksa ning rootsi täiendustel.
Uus!!: Soome keel ja Soome tähestik · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Soome keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soomekeelne Vikipeedia
Logo Soomekeelne Vikipeedia (soome keeles Wikipedia, Vapaa tietosanakirja) on Vikipeedia soomekeelne versioon.
Uus!!: Soome keel ja Soomekeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Soome keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Soome keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Uus!!: Soome keel ja Uus testament · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Soome keel ja Venemaa · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Soome keel ja 1. sajand · Näe rohkem »
1543
1543.
Uus!!: Soome keel ja 1543 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Soome keel ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Soome keel ja 17. sajand · Näe rohkem »
