Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kalakasvatussump

Index Kalakasvatussump

Töölised ammutavad sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Kalakasvatussump on võrkseintega, põhjast ja veepinnalt toestatud kalakasvatusrajatis, mis asub avatuna mingis veekogus (harilikult meres, lahes, fjordis).

9 suhted: Fjord, Kreeka, Laht, Lõhe, Meri, Mississippi, Norra, Rannik, Tšiili.

Fjord

Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Fjord · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Kreeka · Näe rohkem »

Laht

Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Laht · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Lõhe · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Meri · Näe rohkem »

Mississippi

Mississippi (varem eesti keeles kasutatud nimekuju Mississipi; odžibvei keeles 'suur jõgi') on läbi Põhja-Ameerika keskosa voolav ja Mehhiko lahte suubuv jõgi.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Mississippi · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Norra · Näe rohkem »

Rannik

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Rannik · Näe rohkem »

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Uus!!: Kalakasvatussump ja Tšiili · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »