Sisukord
19 suhted: Below, Berg (Päri), Campenhausen, Karjamõis, Katvari mõis, Kõrvalmõis, Liepa mõis, Liivimaa, Limbaži piirkond, Meeri mõis, Mengden, Rüütlimõis, Roperbeķi mõis, Saksa keel, Uexküll, Umurga kihelkond, Umurga vald, Vegesack, Volmari kreis.
Below
Below oli aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Below
Berg (Päri)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Berg (Päri)
Campenhausen
Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Campenhausen
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Karjamõis
Katvari mõis
Katvari mõis (saksa keeles Kadfer, läti keeles Katvaru muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Katvari mõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Kõrvalmõis
Liepa mõis
Liepa mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Liepas muiža) oli rüütlimõis Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Liepa mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Liivimaa
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Limbaži piirkond
Meeri mõis
Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Meeri mõis
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Mengden
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Rüütlimõis
Roperbeķi mõis
Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Roperbeķi mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Saksa keel
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Uexküll
Umurga kihelkond
Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Umurga kihelkond
Umurga vald
Umurga vald (läti keeles Umurgas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Umurga vald
Vegesack
Vegesack, varem ka Fegesack (läti keeles Fēgezaks, vene keeles Вегесак) on Vestfaalist Münsterist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) ja Vegesack
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).