Sisukord
46 suhted: Azov, Belgrad, Bihać, Bosnia ejalett, Budini ejalett, Dalmaatsia, Doodžide palee, Egiri ejalett, Ejalett, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hollandi Vabariik, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Inglismaa kuningriik, Jeruusalemm, Kamjanets-Podilskõi, Kesk-Euroopa, Kirikuriik, Moldova vürstiriik, Morea, Moskva suurvürstiriik, Osmanite riik, Passarowitzi rahu, Püha Haua kirik, Püha Liiga (1684), Peeter I, Peloponnesos, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma riik, Sõjaväestatud piiriala, Serbia, Slavoonia kuningriik, Suur Türgi sõda, Timişvari ejalett, Timișoara, Transilvaania vürstkond (1570–1711), Ungari kuningriik, Valahhia, Varadi ejalett, Vasallriik, Veneetsia vabariik, 1697, 1698, 1699, 26. jaanuar, 6. november.
Azov
Azov on linn Venemaa Rostovi oblastis, Azovi rajooni keskus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Azov
Belgrad
Belgrad on Serbia pealinn.
Vaata Karlowitzi rahu ja Belgrad
Bihać
Bihać (kirillitsas Бихаћ) on linn Bosnias ja Hertsegoviinas, Una-Sana kantoni ja Bihaći valla keskus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Bihać
Bosnia ejalett
Bosnia ejalett aastal 1683 Bosnia ejalett (osmanitürgi ejalet-i Bosna, bosnia Bosanski Pašaluk) või Bosnia Beylerbeylik (türgi Bosna Beylerbeyliği) oli Osmanite riigi ejalett (ka beylerbeylik) aastatel 1580–1867, mis põhines peamiselt tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil.
Vaata Karlowitzi rahu ja Bosnia ejalett
Budini ejalett
impeeriumi taandumist Kesk-Euroopast Budini ejalett (osmanitürgi keeles ایالت بودین ehk Eyālet-i Budin; ungari keeles Budai vilajet; serbia-horvaadi keeles Budimski pašaluk) oli Osmanite riigi haldusala Karpaatia nõos ja Balkani kõrgendikel aastail 1541–1686.
Vaata Karlowitzi rahu ja Budini ejalett
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Karlowitzi rahu ja Dalmaatsia
Doodžide palee
Doodžide palee Doodžide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis palee Veneetsias, ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle.
Vaata Karlowitzi rahu ja Doodžide palee
Egiri ejalett
Ejalett (punases) aastal 1609 Egiri ejalett (osmanitürgi keeles ایالت اگیر ehk Eyālet-i Egīr; ungari keeles Egri ejálet; serbia keeles Јегарски ејалет ehk Jegarski ejalet) oli Osmanite riigi haldusala Karpaatia nõos ja selle kõrgendikel aastatel 1596–1687.
Vaata Karlowitzi rahu ja Egiri ejalett
Ejalett
Osmanite riik ja selle provintsid aastal 1795 Ejalett (osmanitürgi keeles ایالت ehk ligikaudu 'suurprovints') oli Osmanite impeeriumi esmajärguline haldusjaotuslik üksus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Ejalett
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Karlowitzi rahu ja Habsburgid
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Karlowitzi rahu ja Habsburgide monarhia
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Karlowitzi rahu ja Hollandi Vabariik
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata Karlowitzi rahu ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Karlowitzi rahu ja Inglismaa kuningriik
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Karlowitzi rahu ja Jeruusalemm
Kamjanets-Podilskõi
Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Kamjanets-Podilskõi
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Karlowitzi rahu ja Kesk-Euroopa
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Karlowitzi rahu ja Kirikuriik
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Karlowitzi rahu ja Moldova vürstiriik
Morea
Keskaegse Peloponnesose poolsaare kaart koos peamiste asulatega Morea (kreeka keeles Μορέας või Μωριάς) oli kesk- ja varauusaegne nimetus, mida kasutati Lõuna-Kreekas asuva Peloponnesose poolsaare kohta.
Vaata Karlowitzi rahu ja Morea
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Karlowitzi rahu ja Moskva suurvürstiriik
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Karlowitzi rahu ja Osmanite riik
Passarowitzi rahu
Passarowitzi rahu (Požarevaci rahu) sõlmiti 21. juuli 1718 Požarevaci linnas ja see lõpetas Austria-Türgi (1716–18) ning Veneetsia-Türgi sõja (1714–18).
Vaata Karlowitzi rahu ja Passarowitzi rahu
Püha Haua kirik
Püha Haua kiriku ja ümbritsevate alade plaan aastast 1807 Püha Haua kirik (Armeenia keeles Սուրբ Հարության տաճար Surb Harut'yan tač̣ar; mida õigeusklikud kutsuvad ka Ülestõusmise kirikuks või Issanda Haua kirikuks) on kirik Jeruusalemma vanalinna kristlikus kvartalis.
Vaata Karlowitzi rahu ja Püha Haua kirik
Püha Liiga (1684)
Püha Liiga liikmesmaade kaart Püha Liiga (ladina keeles Sacra Ligua) oli Suure Türgi sõja põhjusel Poola-Leedu riigi, Habsburgide monarhia, Veneetsia vabariigi ja Moskva tsaaririigi vahel moodustatud liit.
Vaata Karlowitzi rahu ja Püha Liiga (1684)
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Karlowitzi rahu ja Peeter I
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Peloponnesos
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Karlowitzi rahu ja Rzeczpospolita
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Karlowitzi rahu ja Saksa-Rooma riik
Sõjaväestatud piiriala
Sõjaväestatud piiriala oli provints Habsburgide monarhia ning hiljem Austria keisririigi ja Austria-Ungari lõunapiiril.
Vaata Karlowitzi rahu ja Sõjaväestatud piiriala
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Karlowitzi rahu ja Serbia
Slavoonia kuningriik
Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.
Vaata Karlowitzi rahu ja Slavoonia kuningriik
Suur Türgi sõda
Suur Türgi sõda on koondnimetus aastatel 1667–1700 peetud sõdadele Osmanite riigi ja 1684.
Vaata Karlowitzi rahu ja Suur Türgi sõda
Timişvari ejalett
impeeriumi taandumist Kesk-Euroopast Timişvari ejalett (osmanitürgi keeles ایالت تمشوار ehk Eyālet-i Tımışvār, ungari keeles Temesvári vilajet, rumeenia keeles Eialetul Timișoarei) oli Osmanite riigi haldusterritoriaalne üksus Karpaatia nõos aastatel 1552–1716.
Vaata Karlowitzi rahu ja Timişvari ejalett
Timișoara
Timișoara (ungari Temesvár, serbia Темишвар) on linn Rumeenias, Timiși maakonna keskus.
Vaata Karlowitzi rahu ja Timișoara
Transilvaania vürstkond (1570–1711)
Transilvaania vürstkond (saksa: Fürstentum Siebenbürgen; ungari: Erdélyi Fejedelemség; rumeenia: Principatul Transilvaniei või Principatul Ardealului) oli pooliseseisev riik, mida valitsesid peamiselt ungarlastest vürstid.
Vaata Karlowitzi rahu ja Transilvaania vürstkond (1570–1711)
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Karlowitzi rahu ja Ungari kuningriik
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Vaata Karlowitzi rahu ja Valahhia
Varadi ejalett
impeeriumi taandumist Kesk-Euroopast Varadi ejalett (osmanitürgi keeles ایالت وارد ehk Eyālet-i Vārad, ungari keeles Váradi vilajet) oli Osmanite riigi haldusterritoriaalne üksus Karpaatia nõos.
Vaata Karlowitzi rahu ja Varadi ejalett
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Vaata Karlowitzi rahu ja Vasallriik
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Karlowitzi rahu ja Veneetsia vabariik
1697
1697.
Vaata Karlowitzi rahu ja 1697
1698
1698.
Vaata Karlowitzi rahu ja 1698
1699
1699.
Vaata Karlowitzi rahu ja 1699
26. jaanuar
26.
Vaata Karlowitzi rahu ja 26. jaanuar
6. november
6.
Vaata Karlowitzi rahu ja 6. november
Tuntud ka kui Karlowitzi rahuleping.