Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Aglutinatsioon, Alus (keeleteadus), Analüütiline keel, August Wilhelm Schlegel, Edward Sapir, Fleksioon, Fonoloogia, Grammatiseerumine, Joseph Greenberg, Keel, Keelekontakt, Keelekorraldus, Keelesugulus, Keeletüübid, Keeleteadus, Keeleuniversaal, Lause, Lause moodustajad, Mati Erelt, Määrsõna, Morfeem, Morfoloogia, Praha koolkond, Süntaktika, Sõna, Sõnajärg, Sõnavorm, Sihitis, Tüvi (keeleteadus), Tunnus, Wilhelm von Humboldt.
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Analüütiline keel
Analüütiline keel on keeletüpoloogias sellist tüüpi keel, milles iga sõna lauses koosneb vaid ühest morfeemist.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Analüütiline keel · Näe rohkem »
August Wilhelm Schlegel
August Wilhelm (hiljem von) Schlegel (8. september 1767 Hannover – 12. mai 1845 Bonn) oli saksa kirjandusteadlane, tõlkija, kirjanik, indoloog ja filosoof.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja August Wilhelm Schlegel · Näe rohkem »
Edward Sapir
Edward Sapir u 1910. aastal Edward Sapir (26. jaanuar 1884 Lauenburg, Saksa keisririik (tänapäeval Lębork, Poola) – 4. veebruar 1939 New Haven, Connecticut) oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Edward Sapir · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Fleksioon · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Grammatiseerumine
Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Grammatiseerumine · Näe rohkem »
Joseph Greenberg
Joseph Harold Greenberg (28. mai 1915, Brooklyn, New York – 7. mai 2001) oli ameerika keeleteadlane.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Joseph Greenberg · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keel · Näe rohkem »
Keelekontakt
Keelekontaktiks nimetatakse erinevate keelte või keelekujude omavahelise kokkupuute tagajärjel tekkivaid mõjusid nende grammatikas ja sõnavaras.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keelekontakt · Näe rohkem »
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keelekorraldus · Näe rohkem »
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keelesugulus · Näe rohkem »
Keeletüübid
Keeletüübid on mingite keeletunnuste alusel saadud keele liigitused.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keeletüübid · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keeleuniversaal
Keeleuniversaal ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Keeleuniversaal · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Lause · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Mati Erelt
Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Mati Erelt · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Määrsõna · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Morfeem · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Praha koolkond
Nikolai Trubetzkoy, 1920. aastad Praha koolkond oli alates 1926.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Praha koolkond · Näe rohkem »
Süntaktika
Süntaktika on keeleteaduse (või üldisemalt semiootika, samuti loogika) haru, mis tegeleb keele (või muu märgisüsteemi) märkide vaheliste seoste (süntaksi) uurimisega.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Süntaktika · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Sihitis · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Tunnus · Näe rohkem »
Wilhelm von Humboldt
Wilhelm von Humboldt Wilhelm von Humboldt (22. juuni 1767 Potsdam – 8. aprill 1835 Tegel) oli saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat.
Uus!!: Keeletüpoloogia ja Wilhelm von Humboldt · Näe rohkem »
