Sisukord
30 suhted: Ainsus, Aluseta lause, Arv (keeleteadus), Asesõna, Asjasõna, Da-tegevusnimi, Fraas, Fraasi peasõna, Hulgafraas, Isik (keeleteadus), Isikuline asesõna, Kesksõna, Kogeja-omajalause, Lause, Lause pealiikmed, Lauseliige, Määrus, Mitmus, Näitav asesõna, Nimetav kääne, Nimisõna, Nimisõnafraas, Normaallause, Olemasolulause, Omadussõna, Osaalus, Osalause, Osastav kääne, Predikatsioon, Reema.
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ainsus
Aluseta lause
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Aluseta lause
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Arv (keeleteadus)
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Asesõna
Asjasõna
Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Asjasõna
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Da-tegevusnimi
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Fraas
Fraasi peasõna
Fraasi peasõna ehk fraasi põhisõna on see sõna lauses, mida fraasi laiendid lauses sisuliselt täpsustavad.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Fraasi peasõna
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Hulgafraas
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Isik (keeleteadus)
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Isikuline asesõna
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kesksõna
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kogeja-omajalause
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause
Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause pealiikmed
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lauseliige
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Määrus
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Mitmus
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Näitav asesõna
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nimetav kääne
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nimisõna
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nimisõnafraas
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Normaallause
Olemasolulause
Olemasolulause ehk eksistentsiaallause on mittenormaallause ehk markeeritud lausetüüp, mis esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Olemasolulause
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Omadussõna
Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Osaalus
Osalause
Osalause on liitlause moodustaja, millel on lausele iseloomulik ehitus.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Osalause
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Osastav kääne
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Predikatsioon
Reema
Reema on lause teatestruktuuris teate sihtpunkt ehk uus informatsioon.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Reema
Tuntud ka kui Grammatiline subjekt, Täis- ja osaalus.