Sisukord
122 suhted: Adi keel, Adzera keel, Afari keel, Ahelverb, Ainu keel, Aktant, Aktantne atribuut, Aktiiv, Alus, Aluseta lause, Arabela keel, Arv (keeleteadus), Šona keel, Ühildumine, Öeldis, Öeldistäide, Balti areaali keeled, Bambara keel, Baski keel, Bribri keel, Burušaski keel, Busa keel, Da-tegevusnimi, Dakota keel, Des-vorm, Eestäiend, Ellips (lausekujund), Ergatiiv-absolutiivne keel, Finiitfraas, Gilbert Ryle, Grammatilised seosed, Heebrea keel, Hirimotu keel, Huasteegi keel, Hulgafraas, Idaaranda keel, Ido, Infiniitfraas, Isikuline tegumood, Japi keel, Kado keeled, Kaksus, Kategooriad, Kausatiiv, Käskiv kõneviis, Keeletüpoloogia, Kikuju keel, Kogeja-omajalause, Kommunikatiivsed lausetüübid, Koopula, ... Laienda indeks (72 rohkem) »
Adi keel
Adi keel (või ka abhor, abor, boga’er luoba, lhoba, luoba) on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Adi keel
Adzera keel
Adzera keel (inglise keeles Adzera, Acira) on Põhja-Uus-Guinea keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Adzera keel
Afari keel
Afari keel (varasem eestikeelne nimetus danakili keel) on Afroaasia keelkonda kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Afari keel
Ahelverb
Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ahelverb
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ainu keel
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Aktant
Aktantne atribuut
Aktantne atribuut on nimisõnafraasi laiend ehk täiend, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Aktantne atribuut
Aktiiv
Aktiiv on passiivi kõrval '''öeldise''' tegumoe süntaktiline grammatiline kategooria, mida iseloomustab see, et tegevussubjekt on lauses alus.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Aktiiv
Alus
Sõnal alus on mitu tähendust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Alus
Aluseta lause
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Aluseta lause
Arabela keel
Arabela keel on peaaegu täielikult hääbunud Peruu põliskeel, mida kõneletakse vaid kahes külas riigi põhjaosas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Arabela keel
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Arv (keeleteadus)
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Šona keel
Ühildumine
Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ühildumine
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Öeldis
Öeldistäide
Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Öeldistäide
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Balti areaali keeled
Bambara keel
Bambara keele kõnelejad Bambara keel (varem eesti keeles bambara murre; bambara keeles bamanankan) on mande keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Malis, samuti Burkina Fasos, Senegalis, Elevandiluurannikul, Gambias, Guineas, Sierra Leones ja Ghanas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Bambara keel
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Baski keel
Bribri keel
Bribri keel (ka talamanca keel) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Kesk-Ameerikas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Bribri keel
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Burušaski keel
Busa keel
Busa keel on mande keelkonda ja Nigeri-Kordofani hõimkonda kuuluv Nigeerias kasutatav keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Busa keel
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Da-tegevusnimi
Dakota keel
Dakota keel on siuu keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad dakotad laial alal hajutatud reservaatides peamiselt Põhja-Dakotas ja Lõuna-Dakotas, aga ka Minnesotas, Nebraskas ja Kanadas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Dakota keel
Des-vorm
des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Des-vorm
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Eestäiend
Ellips (lausekujund)
Ellips on lausekujund, kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks või tekstist oleks raske aru saada.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ellips (lausekujund)
Ergatiiv-absolutiivne keel
Ergatiiv-absolutiivne joondus Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ergatiiv-absolutiivne keel
Finiitfraas
Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Finiitfraas
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Gilbert Ryle
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Grammatilised seosed
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Heebrea keel
Hirimotu keel
Hirimotu keel on austroneesiapõhjaline pidžinkeel, mis põhineb motu keelel; on selle lihtsustatud versioon.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Hirimotu keel
Huasteegi keel
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Huasteegi keel
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Hulgafraas
Idaaranda keel
Idaaranda keel on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Idaaranda keel
Ido
Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ido
Infiniitfraas
Infiniifraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm, näiteks.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Infiniitfraas
Isikuline tegumood
Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooria liige, mis avaldub kogu lause ehituses ja näitab seda, et tegevuse sooritaja, protsessis või olukorras olija on lauses ka väljendatud.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Isikuline tegumood
Japi keel
Japi keel on Mikroneesia keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Japi keel
Kado keeled
Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kado keeled
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kaksus
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kategooriad
Kausatiiv
Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kausatiiv
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Käskiv kõneviis
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Keeletüpoloogia
Kikuju keel
Kikuju keel (kikuju keeles Gĩkũyũ) on nigeri-kongo keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Keenias Keskprovintsis.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kikuju keel
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kogeja-omajalause
Kommunikatiivsed lausetüübid
Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kommunikatiivsed lausetüübid
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Koopula
Koosa keel
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Koosa keel
Kurmandži keel
Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Kurmandži keel
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Laiend
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Latiivne määrus
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause moodustajad
Lause põhitüübid
Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause põhitüübid
Lause pealiikmed
Lause pealiikmed on alus ja öeldis, mis on kõige tähtsamad lauseliikmed.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lause pealiikmed
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lauseeitus
Lauselühend
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lauselühend
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lauseliige
Lünklause
Lünklause ehk elliptiline lause ehk väljajätteline lause on selline lause, milles mingi süntaktiliselt kohustuslik element on sõnastamata, kuid sisuliselt olemas (juurdemõeldav).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lünklause
Lihtlause
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lihtlause
Lingala keel
Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Lingala keel
Maaja keel
Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Maaja keel
Maasai keel
Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Maasai keel
Mapudunguni keel
Mapudunguni ehk maputše keel on araukaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Tšiili lõuna-keskosas ja Argentina lääne-keskosas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Mapudunguni keel
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Määrus
Mizo keel
Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Mizo keel
Na'vi keel
Na'vi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar".
Vaata Alus (keeleteadus) ja Na'vi keel
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nafaanra keel
Ngambai keel
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Ngambai keel
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nimisõna
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nimisõnafraas
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nominalisatsioon
Nominatiiv-akusatiivne keel
Nominatiiv-akusatiivne joondus Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nominatiiv-akusatiivne keel
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Normaallause
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Nuubia keel
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Omadussõna
Omastavaline täiend
Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Omastavaline täiend
Osaalus
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Osaalus
Passiiv
Passiiv on võrdväärselt aktiiviga tegusõna grammatiline kategooria.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Passiiv
Passiivilause
Passiivilause on lause, kus mingitel põhjustel tegevussubjekt ei esine grammatilise subjektina, näiteks See pilt on valmis joonistatud; Mängija visati võistkonnast välja.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Passiivilause
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Pööre (keeleteadus)
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Poonpei keel
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Predikatsioon
Rapanui keel
Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv austroneesia keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Rapanui keel
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Rektsioon
Relatiivlause
Relatiivlause (ingl relative clause) on kõrvallause, mis algab relatiivpronoomeni või -adverbiga ning mis laiendab pealause nimisõnafraasi.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Relatiivlause
Rundi keel
Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Rundi keel
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Saksa keel
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Sõnajärg
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Seisundimäärus
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Seotud laiend
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Sihiline tegusõna
Sindhi keel
Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Sindhi keel
Sisuline ühildumine
Sisuline ühildumine on ühildumise eriliik.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Sisuline ühildumine
Sranani keel
Sranani keel on inglispõhine Atlandi kreoolkeel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Sranani keel
Suahiili keel
Suahiili keel (varem eesti keeles suaheeli keel või kisuaheeli keel) kuulub Atlandi keelkonda bantu keelte hulka.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Suahiili keel
Subjekt
"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Subjekt
Substantiivifraas
Substantiivifraasiks nimetatakse nimisõnafraasi, mille peasõnaks on nimisõna ja laiendiks on täiend.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Substantiivifraas
Supiinitarindid
Supiin on ma-tegevusnimi.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Supiinitarindid
Susu keel
Susu keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda mande keelkonda.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Susu keel
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Suulu keel
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Vaata Alus (keeleteadus) ja SVO
Tahiti keel
Tahiti keel on Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Okeaania keelte harusse kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tahiti keel
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Täislause
Teema ja reema
Teema ja reema tähistavad keeleteaduses lause teatestruktuuri elemente.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Teema ja reema
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tegumood
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna vabad laiendid
Tegusõna vabad laiendid on laiendid, mis sõltuvad tegusõnast vähem kui seotud laiendid.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tegusõna vabad laiendid
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tegusõnafraas
Telugu keel
Telugu keel (తెలుగు) on lõunakeskdraviidi keel, mida räägitakse peamiselt Indias Andhra Pradeshi osariigis, kus see on ametlikuks keeleks.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Telugu keel
The Artworld
"The Artworld" on Arthur Danto artikkel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja The Artworld
Tulemuslause
Tulemuslause ehk resultatiivlause on üks eesti lause põhitüüp, mis väljendab seisundimuutust.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tulemuslause
Tuvalu keel
Tuvalu keel (tuvalu keeles te nganana a te tuvalu) on Austroneesia hõimkonda Polüneesia keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Tuvalu keel
Uiguuri keel
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Uiguuri keel
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Umbisikuline tegumood
Vaeglause
Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Vaeglause
Valikküsilause
Valikküsilause on küsilause, mille võimalikud vastused on küsimusega ette antud.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Valikküsilause
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Varlpiri keel
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Vaata Alus (keeleteadus) ja Vat-tegevusnimi
Tuntud ka kui Grammatiline subjekt, Täis- ja osaalus.