21 suhted: Akadeemik, Aluspõhi, Astang, Bioherm, Eerik Kumari, Hektar, Ivar Arold, Jää, Kaljuvoor, Kõrgendik, Kõvik, Kirbla, Kruus, Kulutus, Lääne maakond, Lääneranna vald, Liiv, Looduskaitse, Maasäär, Mandrijää, Matsalu rahvuspark.
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Kirbla astang ja Akadeemik · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Kirbla astang ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Uus!!: Kirbla astang ja Astang · Näe rohkem »
Bioherm
Bioherm on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist.
Uus!!: Kirbla astang ja Bioherm · Näe rohkem »
Eerik Kumari
Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Kirbla astang ja Eerik Kumari · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Kirbla astang ja Hektar · Näe rohkem »
Ivar Arold
nivelleerimise saladusi selgitamas. 1990. aasta suvel, Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktika Tartumaal. Ivar Arold (sündinud 4. juunil 1931 Tartus) on eesti maastikugeograaf.
Uus!!: Kirbla astang ja Ivar Arold · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Kirbla astang ja Jää · Näe rohkem »
Kaljuvoor
Kaljuvoor ehk paevoor, ka paekaljuvoor, on mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kirbla astang ja Kaljuvoor · Näe rohkem »
Kõrgendik
Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kirbla astang ja Kõrgendik · Näe rohkem »
Kõvik
Kõvik on ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kirbla astang ja Kõvik · Näe rohkem »
Kirbla
Kirbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Kirbla astang ja Kirbla · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Kirbla astang ja Kruus · Näe rohkem »
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Uus!!: Kirbla astang ja Kulutus · Näe rohkem »
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Uus!!: Kirbla astang ja Lääne maakond · Näe rohkem »
Lääneranna vald
Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.
Uus!!: Kirbla astang ja Lääneranna vald · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Kirbla astang ja Liiv · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Kirbla astang ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Kirbla astang ja Maasäär · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Kirbla astang ja Mandrijää · Näe rohkem »
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Uus!!: Kirbla astang ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »