Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Koknese

Index Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 54 suhted: Aizkraukle piirkond, Aizkraukle rajoon, Albert (Riia piiskop), August II, Daugava, Georg von Schwengeln, Hansa Liit, Henriku Liivimaa kroonika, Ivan Julm, Jan Zamoyski, Jersika, Jersika vürstiriik, Karl IX, Kärde rahu, Koknese piirkond, Koknese piiskopilinnus, Koknese vürstiriik, Ladina keel, Latgale, Leetopiss, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linnaõigus, Moskva tsaaririik, Põhjasõda, Pērse jõgi, Residents, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Saksa keel, Slaavi vürstiriikide loend, Spilve lahing, Stolbovo rahu, Tiesenhausen, Vallisaare vaherahu, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vjatško, 1205, 1277, 13. juuli, 13. sajand, 1395, 1397, 1481, 1577, 1578, 1601, 1625, 1656, ... Laienda indeks (4 rohkem) »

  2. Aizkraukle piirkond
  3. Riia kreis

Aizkraukle piirkond

Aizkraukle piirkond on 1.

Vaata Koknese ja Aizkraukle piirkond

Aizkraukle rajoon

Aizkraukle rajoon oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Vaata Koknese ja Aizkraukle rajoon

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Vaata Koknese ja Albert (Riia piiskop)

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Vaata Koknese ja August II

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Vaata Koknese ja Daugava

Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Vaata Koknese ja Georg von Schwengeln

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Vaata Koknese ja Hansa Liit

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Koknese ja Henriku Liivimaa kroonika

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Vaata Koknese ja Ivan Julm

Jan Zamoyski

Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Vaata Koknese ja Jan Zamoyski

Jersika

Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.

Vaata Koknese ja Jersika

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Vaata Koknese ja Jersika vürstiriik

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Vaata Koknese ja Karl IX

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Vaata Koknese ja Kärde rahu

Koknese piirkond

Koknese piirkond (läti Kokneses novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Vaata Koknese ja Koknese piirkond

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Vaata Koknese ja Koknese piiskopilinnus

Koknese vürstiriik

Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.

Vaata Koknese ja Koknese vürstiriik

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Koknese ja Ladina keel

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Vaata Koknese ja Latgale

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Vaata Koknese ja Leetopiss

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Koknese ja Liivi sõda

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Koknese ja Liivimaa ordu

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Vaata Koknese ja Linnaõigus

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Vaata Koknese ja Moskva tsaaririik

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Koknese ja Põhjasõda

Pērse jõgi

Pērse on jõgi Lätis, mis voolab läbi Madona ja Aizkraukle piirkonna, ning suubub Koknese piiskopilinnuse varemete juures Daugava jõkke.

Vaata Koknese ja Pērse jõgi

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Vaata Koknese ja Residents

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Vaata Koknese ja Riia peapiiskop

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Vaata Koknese ja Riia peapiiskopkond

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Vaata Koknese ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Koknese ja Saksa keel

Slaavi vürstiriikide loend

Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.

Vaata Koknese ja Slaavi vürstiriikide loend

Spilve lahing

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.

Vaata Koknese ja Spilve lahing

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Vaata Koknese ja Stolbovo rahu

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Vaata Koknese ja Tiesenhausen

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.

Vaata Koknese ja Vallisaare vaherahu

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Vaata Koknese ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vjatško

Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.

Vaata Koknese ja Vjatško

1205

1205.

Vaata Koknese ja 1205

1277

1277.

Vaata Koknese ja 1277

13. juuli

13.

Vaata Koknese ja 13. juuli

13. sajand

13.

Vaata Koknese ja 13. sajand

1395

1395.

Vaata Koknese ja 1395

1397

1397.

Vaata Koknese ja 1397

1481

1481.

Vaata Koknese ja 1481

1577

1577.

Vaata Koknese ja 1577

1578

1578.

Vaata Koknese ja 1578

1601

1601.

Vaata Koknese ja 1601

1625

1625.

Vaata Koknese ja 1625

1656

1656.

Vaata Koknese ja 1656

1658

1658.

Vaata Koknese ja 1658

1661

1661.

Vaata Koknese ja 1661

17. sajand

17.

Vaata Koknese ja 17. sajand

1701

1701.

Vaata Koknese ja 1701

Vaata ka

Aizkraukle piirkond

Riia kreis

Tuntud ka kui Kokenhausen, Kokenhusen, Tsarevitš-Dmitrov.

, 1658, 1661, 17. sajand, 1701.