Kiiremini kui brauser!
9 suhted: Avalikkus, Avaliku elu tegelane, Ettevõtja, Imago, Informatsioon, Poliitik, Väljapressimine, Vene keel, Venemaa.
Avalikkus
Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.
Uus!!: Kompromat ja Avalikkus · Näe rohkem »
Avaliku elu tegelane
Avaliku elu tegelane on õigusteaduse mõistes inimene, kes on kas avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid.
Uus!!: Kompromat ja Avaliku elu tegelane · Näe rohkem »
Ettevõtja
Ettevõtja on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu.
Uus!!: Kompromat ja Ettevõtja · Näe rohkem »
Imago
Imago (ka imidž; ladina keeles 'pilt, kujutis, kujutlus') on ühiskonnas kujunenud pilt kellestki või millestki.
Uus!!: Kompromat ja Imago · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Kompromat ja Informatsioon · Näe rohkem »
Poliitik
G20 Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda erakonda või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.
Uus!!: Kompromat ja Poliitik · Näe rohkem »
Väljapressimine
Väljapressimise (inglise keeles blackmailing, extortion) on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda.
Uus!!: Kompromat ja Väljapressimine · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kompromat ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kompromat ja Venemaa · Näe rohkem »
