Sisukord
20 suhted: Aju, Ameerika, Diameeter, Hapnik, Kõvakest, Leonardo da Vinci, Materjaliteadus, Nägemine, Oftalmoloogia, Optika, Plastid, Prillid, Prototüüp, Silm, Trauma, Valgus, Valguse murdumine, Võrkkest, Vikerkest, 20. sajand.
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Kontaktläätsed ja Aju
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Kontaktläätsed ja Ameerika
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Kontaktläätsed ja Diameeter
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kontaktläätsed ja Hapnik
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Vaata Kontaktläätsed ja Kõvakest
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Vaata Kontaktläätsed ja Leonardo da Vinci
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Vaata Kontaktläätsed ja Materjaliteadus
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Kontaktläätsed ja Nägemine
Oftalmoloogia
Silmade läbivaatus Oftalmoloogia ehk silmaarstiteadus on teadus ja meditsiiniline eriala silmahaigustest, silma anatoomiast ja füsioloogiast.
Vaata Kontaktläätsed ja Oftalmoloogia
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Kontaktläätsed ja Optika
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Kontaktläätsed ja Plastid
Prillid
Moodsad poolraamidega prillid Prillid on klaasist või plastikust läätsedest ja prilliraamidest koosnev optiline seadeldis, mida hoitakse silmade ees, et korrigeerida nägemist, võimaldada näha lisainformatsiooni või kaitsta silmi.
Vaata Kontaktläätsed ja Prillid
Prototüüp
Prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovtoode, mudel või versioon.
Vaata Kontaktläätsed ja Prototüüp
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Kontaktläätsed ja Silm
Trauma
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Vaata Kontaktläätsed ja Trauma
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Kontaktläätsed ja Valgus
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Vaata Kontaktläätsed ja Valguse murdumine
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Vaata Kontaktläätsed ja Võrkkest
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Kontaktläätsed ja Vikerkest
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.