Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Adramaa, Elisabet, Fölkersahm, Gustav II Adolf, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jakob von Sievers, Karjamõis, Karl von Sievers (1710–1774), Košķele, Koskull, Läti, Läti keel, Liivimaa, Mensenkampff, Rüütlimõis, Saksa keel, Stefan Batory, Valmiera piirkond, Väike-Salatsi kihelkond, Vecate vald, Volmari kreis, 1585, 1632.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Košķele mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Košķele mõis ja Elisabet · Näe rohkem »
Fölkersahm
Fölkersahm (saksakeelses kirjanduses ka Fölckersahm, Foelckersahm, Fölkersam, Foelkersam, Fölckersam, Foelckersahm, Fölkersamb, Völckersahm, Voelckersahm, Völckersam, Voelckersam, Völkersahm, Völkersam, venekeelses kirjanduses Фелькерзам) on alamsaksi päritolu vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Košķele mõis ja Fölkersahm · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Košķele mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Košķele mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Jakob von Sievers
Jakob Johann von Sievers Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.
Uus!!: Košķele mõis ja Jakob von Sievers · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Košķele mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Karl von Sievers (1710–1774)
Georg Kaspar Prenner. Karl von Sieversi portree Krahv (alates 1760) Karl von Sievers (saksa keeles Karl Eduard Graf von Sievers auf Lagena und Waiwara, vene keeles Карл Ефимович Сиверс) oli Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna ülemõuemarssal ja Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindral en chef).
Uus!!: Košķele mõis ja Karl von Sievers (1710–1774) · Näe rohkem »
Košķele
Košķele (nõukogude perioodil ka Austrumi) on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas Vecate vallas.
Uus!!: Košķele mõis ja Košķele · Näe rohkem »
Koskull
Koskull (ka Kosküll) on aadlisuguvõsa, kuhu kuulub krahve ja paruneid.
Uus!!: Košķele mõis ja Koskull · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Košķele mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Košķele mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Košķele mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Mensenkampff
Mensenkampff (vene keeles Мензенкампф) on Lippe krahvkonnast Lemgo linnast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Košķele mõis ja Mensenkampff · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Košķele mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Košķele mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Košķele mõis ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Košķele mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
Väike-Salatsi kihelkond
Väike-Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Väike-Salatsi kirik Väike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Košķele mõis ja Väike-Salatsi kihelkond · Näe rohkem »
Vecate vald
Vecate vald (läti keeles Vecates pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Košķele mõis ja Vecate vald · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Košķele mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Košķele mõis ja 1585 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Košķele mõis ja 1632 · Näe rohkem »
