Sisukord
24 suhted: Ahven, Harilik hink, Haug, Jütja, Kiisk, Kobras, Koger, Kurjanova järv, Latgale, Latikas, Līdumnieki vald, Linask, Ludza piirkond, Mäger, Metskits, Metssiga, Natura 2000, Nõtke näkirohi, Nurg, Põder, Roosärg, Saarmas, Särg, 2004.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Ahven
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Harilik hink
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Haug
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Jütja
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Kiisk
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Kobras
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Koger
Kurjanova järv
Kurjanova järv (ka Kurjānova järv, Karjanova järv või Kuranova järv, läti keeles Kurjānovas ezers, Kuranovas ezers, Karjanovas ezers või Kurjānovas ezers, latgali keeles Kurjanovys azars) on järv Läti Ludza piirkonna Līdumnieki vallas.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Kurjanova järv
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Latgale
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Latikas
Līdumnieki vald
Līdumnieki vald (läti keeles Līdumnieku pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Līdumnieki vald
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Linask
Ludza piirkond
Ludza piirkond on 1.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Ludza piirkond
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Mäger
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Metskits
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Metssiga
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Natura 2000
Nõtke näkirohi
Nõtke näkirohi (Najas flexilis) on üheaastane veetaim näkirohuliste sugukonnast Leht, Malle.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Nõtke näkirohi
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Nurg
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Põder
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Roosärg
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Saarmas
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja Särg
2004
2004.
Vaata Kurjanova järve looduspark ja 2004
Tuntud ka kui Kurjanova järve maastikukaitseala.