Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Abijoon, Araabia numbrid, C (muusika), F (muusika), Gregoriuse koraal, Guido Arezzost, Hiliskeskaeg, Initsiaal, Kõrgkeskaeg, Mensuraalnoodikiri, Modaalrütmika, Neuma, Noodijoonestik, Noodikiri, Noodivõti, Oktav, Pooltoon, Rooma numbrid, Täishäälik, Terts, 12. sajand.
Abijoon
Abijoon on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Abijoon · Näe rohkem »
Araabia numbrid
Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Araabia numbrid · Näe rohkem »
C (muusika)
oktavites C (tähtnimetus) ehk do (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja C (muusika) · Näe rohkem »
F (muusika)
oktavites F (tähtnimetus) ehk fa (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja F (muusika) · Näe rohkem »
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »
Guido Arezzost
Guido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Guido Arezzost · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Initsiaal
Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Initsiaal · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Mensuraalnoodikiri
Mensuraalnoodikiri ehk mensuraalnotatsioon on noodikiri, mida kasutati 13.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Mensuraalnoodikiri · Näe rohkem »
Modaalrütmika
Modaalrütmika on tänapäevane nimetus keskaja muusika rütmikontseptsioonile, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Modaalrütmika · Näe rohkem »
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Neuma · Näe rohkem »
Noodijoonestik
Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Noodijoonestik · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Noodikiri · Näe rohkem »
Noodivõti
Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Noodivõti · Näe rohkem »
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Oktav · Näe rohkem »
Pooltoon
Pooltoon võib olla.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Pooltoon · Näe rohkem »
Rooma numbrid
Rooma numbrid moodustavad Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhineva arvusüsteemi.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Rooma numbrid · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Täishäälik · Näe rohkem »
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja Terts · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Kvadraatnoodikiri ja 12. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kvadraatneuma, Kvadraatnotatsioon.
