Ava Google MapsisSisukord
25 suhted: Asundus, Eesti kohanimeraamat, Eestlased, Harjumaa, Järvamaa, Kaersoo, Kärsa mõis, Küla, Lauri Kettunen, Lääne-Viru maakond, Läänemeresoomlased, Lindrehti allikad, Matthias Johann Eisen, Pudiviru, Saksa keel, Väike-Maarja kihelkond, Väike-Maarja vald, 1241, 1456, 1732, 1782, 1920. aastad, 1930. aastad, 1977, 1978.
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Asundus
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Eesti kohanimeraamat
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Eestlased
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Harjumaa
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Järvamaa
Kaersoo
Kaersoo oli küla Harjumaal, ajalooliselt Paasiku mõisa alal.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Kaersoo
Kärsa mõis
Kärsa mõis (saksa keeles Kersel) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Kärsa mõis
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Küla
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Lauri Kettunen
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Lääne-Viru maakond
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Läänemeresoomlased
Lindrehti allikad
Lindrehti allikad on kaitsealused allikad Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kärsa külas (vaadatud 17.12.2015).
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Lindrehti allikad
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Matthias Johann Eisen
Pudiviru
Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiamaa koosseisu ja Pudiviru Virumaa Lemmu muinaskihelkonna koosseisu Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Pudiviru
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Saksa keel
Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja vald
Väike-Maarja vald on omavalitsus Lääne-Virumaal.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja Väike-Maarja vald
1241
1241.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1241
1456
1456.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1456
1732
1732.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1732
1782
1782.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1782
1920. aastad
1920.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1920. aastad
1930. aastad
1930.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1930. aastad
1977
1977.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1977
1978
1978.
Vaata Kärsa (Väike-Maarja) ja 1978
Tuntud ka kui Kärsa asundus.