Sisukord
43 suhted: Bareljeef, Bernard Kangro, Budapest, Eemil Nestor Setälä, Eesti keel, Eestlased, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Fennistika, Helsingi, Helsingi Ülikool, Hietaniemi kalmistu, Ilukirjandus, Jüri Valge, Joroinen, Karjalased, Kodavere murrak, Kotikielen Seura, Kuopio linn, Läänemeresoome keeled, Liivlased, Loránd Eötvösi ülikool, Luule, Metsasoomlased, Näidend, Proosa, Riho Grünthal, Soome keel, Soome Kirjanduse Selts, Soome mark, Soome-Ugri Selts, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli peahoone, Teosoofia, Vabadusrist, Vadjalased, Värmlandi lään, Vepslased, 10. september, 1885, 1929, 1963, 26. veebruar.
Bareljeef
Paul Kerese bareljeef Malemajal Bareljeef ehk madalreljeef (prantsuse bas-relief 'madal reljeef') on reljeef, mille skulpturaalne kujutis või ornament on töödeldud pinnalähedase kõrgendina.
Vaata Lauri Kettunen ja Bareljeef
Bernard Kangro
Bernard Kangro (ka Bernhard; 18. september 1910 Oe küla, Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Lauri Kettunen ja Bernard Kangro
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Vaata Lauri Kettunen ja Budapest
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Vaata Lauri Kettunen ja Eemil Nestor Setälä
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti keel
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Lauri Kettunen ja Eestlased
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Lauri Kettunen ja Emakeele Selts
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Vaata Lauri Kettunen ja Emakeele Seltsi aastaraamat
Fennistika
Fennistika (inglise keeles Finnish studies, saksa keeles Fennistik) on filoloogia haru, mis uurib soome (fennistika kitsamas mõttes) ja eesti (fennistika laiemas mõttes) keelt, kultuuri ja kirjandust.
Vaata Lauri Kettunen ja Fennistika
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Lauri Kettunen ja Helsingi
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Vaata Lauri Kettunen ja Helsingi Ülikool
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Vaata Lauri Kettunen ja Hietaniemi kalmistu
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Vaata Lauri Kettunen ja Ilukirjandus
Jüri Valge
pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.
Vaata Lauri Kettunen ja Jüri Valge
Joroinen
Joroinen on asula Soomes Põhja-Savo maakonnas, Joroineni valla kirikuküla.
Vaata Lauri Kettunen ja Joroinen
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata Lauri Kettunen ja Karjalased
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kodavere murrak
Kotikielen Seura
Kotikielen Seura ('koduse keele selts') on Soomes Helsingis tegutsev teadusselts, mis edendab ja toetab soome keele uurimist, tundmist ja kasutamist.
Vaata Lauri Kettunen ja Kotikielen Seura
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Vaata Lauri Kettunen ja Kuopio linn
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Lauri Kettunen ja Läänemeresoome keeled
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Lauri Kettunen ja Liivlased
Loránd Eötvösi ülikool
Loránd Eötvösi ülikool (ungari Eötvös Loránd Tudományegyetem, ELTE) on riiklik ülikool Ungaris Budapestis.
Vaata Lauri Kettunen ja Loránd Eötvösi ülikool
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Lauri Kettunen ja Luule
Metsasoomlased
Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.
Vaata Lauri Kettunen ja Metsasoomlased
Näidend
Näidend on kirjandusteos, mis on mõeldud peamiselt teatris esitamiseks.
Vaata Lauri Kettunen ja Näidend
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Vaata Lauri Kettunen ja Proosa
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Vaata Lauri Kettunen ja Riho Grünthal
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Lauri Kettunen ja Soome keel
Soome Kirjanduse Selts
Helsingis asuv seltsi peahoone fassaad (2007) Soome Kirjanduse Selts (soome keeles Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lühend SKS) on soome keeles kirjutatud kirjandust toetav selts.
Vaata Lauri Kettunen ja Soome Kirjanduse Selts
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Vaata Lauri Kettunen ja Soome mark
Soome-Ugri Selts
Soome-Ugri Selts (soome keeles Suomalais-Ugrilainen Seura, prantsuse keeles Société Finno-Ougrienne) on Soomes tegutsev teaduslik selts, mille eesmärk on edendada soome-ugri keelte ja altai keelte uurimist, samuti neid keeli kõnelevate rahvaste ja nende kultuuride uurimist.
Vaata Lauri Kettunen ja Soome-Ugri Selts
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Lauri Kettunen ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.
Vaata Lauri Kettunen ja Tartu Ülikooli peahoone
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Vaata Lauri Kettunen ja Teosoofia
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Lauri Kettunen ja Vabadusrist
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Lauri Kettunen ja Vadjalased
Värmlandi lään
Värmlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Lauri Kettunen ja Värmlandi lään
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Vaata Lauri Kettunen ja Vepslased
10. september
10.
Vaata Lauri Kettunen ja 10. september
1885
1885.
Vaata Lauri Kettunen ja 1885
1929
1929.
Vaata Lauri Kettunen ja 1929
1963
1963.
Vaata Lauri Kettunen ja 1963
26. veebruar
26.
Vaata Lauri Kettunen ja 26. veebruar
Tuntud ka kui Lauri Einari Kettunen.