Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Bareljeef, Bernard Kangro, Budapest, Eemil Nestor Setälä, Eesti keel, Eestlased, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Fennistika, Helsingi, Helsingi Ülikool, Hietaniemi kalmistu, Ilukirjandus, Jüri Valge, Joroinen, Karjalased, Kodavere murrak, Kotikielen Seura, Kuopio linn, Läänemeresoome keeled, Liivlased, Loránd Eötvösi ülikool, Luule, Metsasoomlased, Näidend, Proosa, Riho Grünthal, Soome keel, Soome Kirjanduse Selts, Soome mark, Soome-Ugri Selts, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli peahoone, Teosoofia, Vabadusrist, Vadjalased, Värmlandi lään, Vepslased, 10. september, 1885, 1929, 1963, 26. veebruar.
Bareljeef
Paul Kerese bareljeef Malemajal Bareljeef ehk madalreljeef (prantsuse bas-relief 'madal reljeef') on reljeef, mille skulpturaalne kujutis või ornament on töödeldud pinnalähedase kõrgendina.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Bareljeef · Näe rohkem »
Bernard Kangro
Bernard Kangro (ka Bernhard; 18. september 1910 Oe küla, Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Bernard Kangro · Näe rohkem »
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Budapest · Näe rohkem »
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Eemil Nestor Setälä · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Eestlased · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Emakeele Seltsi aastaraamat · Näe rohkem »
Fennistika
Fennistika (inglise keeles Finnish studies, saksa keeles Fennistik) on filoloogia haru, mis uurib soome (fennistika kitsamas mõttes) ja eesti (fennistika laiemas mõttes) keelt, kultuuri ja kirjandust.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Fennistika · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Helsingi · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Hietaniemi kalmistu · Näe rohkem »
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Ilukirjandus · Näe rohkem »
Jüri Valge
pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Jüri Valge · Näe rohkem »
Joroinen
Joroinen on asula Soomes Põhja-Savo maakonnas, Joroineni valla kirikuküla.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Joroinen · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Karjalased · Näe rohkem »
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Kodavere murrak · Näe rohkem »
Kotikielen Seura
Kotikielen Seura ('koduse keele selts') on Soomes Helsingis tegutsev teadusselts, mis edendab ja toetab soome keele uurimist, tundmist ja kasutamist.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Kotikielen Seura · Näe rohkem »
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Kuopio linn · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Liivlased · Näe rohkem »
Loránd Eötvösi ülikool
Loránd Eötvösi ülikool (ungari Eötvös Loránd Tudományegyetem, ELTE) on riiklik ülikool Ungaris Budapestis.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Loránd Eötvösi ülikool · Näe rohkem »
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Luule · Näe rohkem »
Metsasoomlased
Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Metsasoomlased · Näe rohkem »
Näidend
Näidend on kirjandusteos, mis on mõeldud peamiselt teatris esitamiseks.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Näidend · Näe rohkem »
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Proosa · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome Kirjanduse Selts
Helsingis asuv seltsi peahoone fassaad (2007) Soome Kirjanduse Selts (soome keeles Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lühend SKS) on soome keeles kirjutatud kirjandust toetav selts.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Soome Kirjanduse Selts · Näe rohkem »
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Soome mark · Näe rohkem »
Soome-Ugri Selts
Soome-Ugri Selts (soome keeles Suomalais-Ugrilainen Seura, prantsuse keeles Société Finno-Ougrienne) on Soomes tegutsev teaduslik selts, mille eesmärk on edendada soome-ugri keelte ja altai keelte uurimist, samuti neid keeli kõnelevate rahvaste ja nende kultuuride uurimist.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Soome-Ugri Selts · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Tartu Ülikooli peahoone · Näe rohkem »
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Teosoofia · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Vadjalased · Näe rohkem »
Värmlandi lään
Värmlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Värmlandi lään · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Lauri Kettunen ja Vepslased · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Lauri Kettunen ja 10. september · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Lauri Kettunen ja 1885 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Lauri Kettunen ja 1929 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Lauri Kettunen ja 1963 · Näe rohkem »
26. veebruar
26.
Uus!!: Lauri Kettunen ja 26. veebruar · Näe rohkem »
