Sisukord
85 suhted: Aakaru, Aardla, Akadeemiline Hõimuklubi, Ambla, Ametlik keel, Andrus Saareste, Arbavere, Aseri, Biograafiad (Ke), Dmitri Tsvetkov, Eesti Abistamise Peatoimkond, Eesti Maaülikooli audoktorite loend, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend, Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend, Elva, Emakeele Selts, Emmaste, Estofiil, Estofilia, Hanikatsi laid, Hietaniemi kalmistu, Hirmuste (Hiiumaa), Jõgeva, Jõgeva alevik, Julius Mark, Kaevatsi laid, Kaigutsi, Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend, Kassari, Kärsa (Väike-Maarja), Kõpu (Hiiumaa), Kõrkvere, Keeleuuendus, Kerema, Kiduspe, Kiivera, Kohatu (Märjamaa), Kohatu (Saue), Kulmuvere, Kuri küla, Kurisu (Hiiumaa), Lauri Posti, Liivi keel, Liivlased, Lokatiiv, Loobu, Lustivere, Märt Laarman, Narva, ... Laienda indeks (35 rohkem) »
Aakaru
Aakaru (kohakääne Aakarusse või Aakarule)Eesti kohanimeraamat, lk.
Vaata Lauri Kettunen ja Aakaru
Aardla
Aardla (kohakääne Aardlasse või Aardlale)Eesti kohanimeraamat, lk.
Vaata Lauri Kettunen ja Aardla
Akadeemiline Hõimuklubi
Akadeemiline Hõimuklubi (lühend: AHK) oli aastal 1920 Eesti-Soome Üliõpilasklubi nime all Tartu Ülikooli juurde loodud akadeemiline ühendus, kuhu kuulusid soome-ugri rahvastest huvi tundvad inimesed.
Vaata Lauri Kettunen ja Akadeemiline Hõimuklubi
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Ambla
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Vaata Lauri Kettunen ja Ametlik keel
Andrus Saareste
Andrus Saareste (enne 1933. aastat) Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn – 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.
Vaata Lauri Kettunen ja Andrus Saareste
Arbavere
Arbavere on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Arbavere
Aseri
Aseri on alevik Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla keskus.
Vaata Lauri Kettunen ja Aseri
Biograafiad (Ke)
Biograafiad (Ke) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ke".
Vaata Lauri Kettunen ja Biograafiad (Ke)
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Vaata Lauri Kettunen ja Dmitri Tsvetkov
Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Abistamise Peatoimkond ka Eesti Avitamise Peakomitee (soome Viron Avustamisen Päätoimikunta (Pääkomitea), rootsi Centralkomittén för Estlands Undsättning) oli 20. detsembril 1918 asutatud Soome Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon, mis tegeles Eesti abistamisega Vabadussõja ajal.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Maaülikooli audoktorite loend
Eesti Maaülikooli audoktorite loend Järgnevalt on loetletud Eesti Maaülikooli audoktorid tiitli saamise aasta järgi.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti Maaülikooli audoktorite loend
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Eesti Teaduslik Selts Rootsis on eesti pagulaste poolt Stockholmis 15. veebruaril 1945 asutatud teaduslik selts.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend
Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend on loetletu sõjateenete eest antud Eesti Vabariigi Vabaduse Risti I liigi 1.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend
Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend
Siin on loetletud tsiviilteenete eest antud Eesti Vabariigi Vabaduse Risti III liigi 1., 2.
Vaata Lauri Kettunen ja Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Elva
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Lauri Kettunen ja Emakeele Selts
Emmaste
Emmaste on Hiiumaa lõunaosas asuv küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Emmaste
Estofiil
Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.
Vaata Lauri Kettunen ja Estofiil
Estofilia
Estofilia või Estofilia 100 on Soome Tallinna Suursaatkonna poolt 3.
Vaata Lauri Kettunen ja Estofilia
Hanikatsi laid
Hanikatsi laid (ka Anikatsi) on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Sarve poolsaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Vaata Lauri Kettunen ja Hanikatsi laid
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Vaata Lauri Kettunen ja Hietaniemi kalmistu
Hirmuste (Hiiumaa)
Hirmuste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.
Vaata Lauri Kettunen ja Hirmuste (Hiiumaa)
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Vaata Lauri Kettunen ja Jõgeva
Jõgeva alevik
Pedja jõest 2022. aasta juunis Jõgeva alevik on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Jõgeva alevik
Julius Mark
Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Lauri Kettunen ja Julius Mark
Kaevatsi laid
Kaevatsi laid on 1,25 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Lauri Kettunen ja Kaevatsi laid
Kaigutsi
Kaigutsi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kaigutsi
Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend
Alates Kotkaristi teenetemärgi loomisest kuni tema muutmiseni riiklikuks teenetemärgiks 1936.
Vaata Lauri Kettunen ja Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Vaata Lauri Kettunen ja Kassari
Kärsa (Väike-Maarja)
Kärsa on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas olev küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Kärsa (Väike-Maarja)
Kõpu (Hiiumaa)
Kõpu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare keskosas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kõpu (Hiiumaa)
Kõrkvere
Kõrkvere on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kõrkvere
Keeleuuendus
Keeleuuendus on kirjakeele grammatika, sõnavara, häälduse ja õigekirja muutmine.
Vaata Lauri Kettunen ja Keeleuuendus
Kerema
Kerema on küla Hiiumaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kerema
Kiduspe
Kiduspe baptistikoguduse palvela Kiduspe on Hiiumaal Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel asuv küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Kiduspe
Kiivera
Kiivera on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kiivera
Kohatu (Märjamaa)
Kohatu on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Kohatu (Märjamaa)
Kohatu (Saue)
Kohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Kohatu (Saue)
Kulmuvere
Kulmuvere oli küla Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina mõisa maadel.
Vaata Lauri Kettunen ja Kulmuvere
Kuri küla
Kuri on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas asuv küla, mis piirneb Läänemerega.
Vaata Lauri Kettunen ja Kuri küla
Kurisu (Hiiumaa)
Kurisu on Hiiumaal Hiiumaa vallas Laukalt 2–2,5 km idas asuv küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Kurisu (Hiiumaa)
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Vaata Lauri Kettunen ja Lauri Posti
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Lauri Kettunen ja Liivi keel
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Lauri Kettunen ja Liivlased
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Vaata Lauri Kettunen ja Lokatiiv
Loobu
Loobu on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Loobu
Lustivere
Lustivere on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Lustivere
Märt Laarman
Märt Laarman (õieti Martin Laarman; 22. veebruar 1896 Õisu mõis Viljandimaal – 18. aprill 1979 Tallinn) oli eesti graafik (viljeles vabagraafikat ja kujundas raamatuid) ja maalikunstnik.
Vaata Lauri Kettunen ja Märt Laarman
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Lauri Kettunen ja Narva
Nikolai Tann
Nikolai Tann (4. mai 1890, Võrumaa – 27. oktoober 1963) oli eesti õpetaja.
Vaata Lauri Kettunen ja Nikolai Tann
Ogandi
Ogandi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Ogandi
Orjaku
Orjaku on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kassari lõunaosas.
Vaata Lauri Kettunen ja Orjaku
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Vaata Lauri Kettunen ja Oskar Loorits
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Osmussaar
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Vaata Lauri Kettunen ja Otepää muinaslinnus
Palade
Palade on küla Hiiumaa vallas, Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Vaata Lauri Kettunen ja Palade
Parila (Anija)
Parila on Harjumaal Anija vallas asuv küla.
Vaata Lauri Kettunen ja Parila (Anija)
Paulopriit Voolaine
Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Vaata Lauri Kettunen ja Paulopriit Voolaine
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Vaata Lauri Kettunen ja Põhjaeesti hõimumurre
Pētõr Damberg
Pētõr Alfred Damberg (9. märts 1909 Sīkrõg – 25. aprill 1987 Ādaži) oli liivi keeleteadlane, õpetaja, luuletaja ja rahvalaulik.
Vaata Lauri Kettunen ja Pētõr Damberg
Poama
Poama on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel Luidja lahe ääres.
Vaata Lauri Kettunen ja Poama
Rõuma
Rõuma on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Rõuma
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Lauri Kettunen ja Rebala
Reigi
Reigi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Reigi lahe ääres.
Vaata Lauri Kettunen ja Reigi
Sakla (Hiiumaa)
Sakla on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Vaata Lauri Kettunen ja Sakla (Hiiumaa)
Sündinud 10. septembril
Siin loetletakse 10. septembril sündinud tuntud inimesi.
Vaata Lauri Kettunen ja Sündinud 10. septembril
Sõrandu
Sõrandu on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Sõrandu
Sigala küla
Sigala on Hiiumaal Hiiumaa valla põhjaosas Kõrgessaarest idas asuv küla Kootsaare poolsaarel.
Vaata Lauri Kettunen ja Sigala küla
Soonlepa
Soonlepa on küla Hiiumaa valla idaosas Soonlepa poolsaarel Soonlepa lahe ääres.
Vaata Lauri Kettunen ja Soonlepa
Surnud 26. veebruaril
Siin loetletakse 26. veebruaril surnud tuntud inimesi.
Vaata Lauri Kettunen ja Surnud 26. veebruaril
Sutlepa
Sutlepa ehk Sutlep on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Sutlepa
Tahkuna
Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres.
Vaata Lauri Kettunen ja Tahkuna
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Lauri Kettunen ja Tartu
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Vaata Lauri Kettunen ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Vaata Lauri Kettunen ja Tšuudid
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Tõravere
Tõrvandi
Tõrvandi on Tartumaal Kambja vallas asuv alevik.
Vaata Lauri Kettunen ja Tõrvandi
Tõukekelk
Tavaline tõukekelk Ühe jalasega tõukekelk 1910. aastast Lapseveoks kohandatud tõukekelkTõukekelk (ka Soome kelk) on pikkade jalastega ees lükatav kelk, millel on istekoht ühele inimesele.
Vaata Lauri Kettunen ja Tõukekelk
Ulila
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Ulila
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Vaata Lauri Kettunen ja Vadja keel
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Lauri Kettunen ja Vadjalased
Vahtrepa
Vahtrepa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaosas Väinamere ääres Kärdla ja Heltermaa vahel.
Vaata Lauri Kettunen ja Vahtrepa
Vaide
Vaide (liivi keeles Vaid) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Kuramaal Lätis.
Vaata Lauri Kettunen ja Vaide
Vasula
Vasula on alevik Tartu maakonnas Tartu vallas.
Vaata Lauri Kettunen ja Vasula
Tuntud ka kui Lauri Einari Kettunen.