Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kõverjooneline liikumine

Index Kõverjooneline liikumine

Kõverjooneline liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.

Sisukord

  1. 10 suhted: Absoluutselt jäik keha, Kehade süsteem, Kiirendus, Kiirus, Liikumine, Massikese, Punktmass, Puutuja, Siht, Trajektoor.

Absoluutselt jäik keha

Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Absoluutselt jäik keha

Kehade süsteem

Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Kehade süsteem

Kiirendus

Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Kiirendus

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Kiirus

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Liikumine

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Massikese

Punktmass

Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Punktmass

Puutuja

tuletise kaudu; tuletise positiivsetele, negatiivsetele ja nullväärtustele vastavad värvid roheline, punane ja must. Joone puutuja punktis P on sirge, mis saadakse kõverjoone punkte K1 ja K2 läbivatest sirgetest piirprotsessis, kus K1 ja K2 lähenevad punktile P. Tasandilise kõvera puutuja etteantud punktis on sirge, mis läbib vaadeldavat punkti ja mille tõus ühtib kõvera tõusuga selles punktis.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Puutuja

Siht

Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Siht

Trajektoor

Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.

Vaata Kõverjooneline liikumine ja Trajektoor