Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Aganad, Ants Viires, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti murrete sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti saared, Etnoloogia, Kagu-Eesti, Keskmurre, Koot, Läänemurre, Lõunaeesti keeled, Mulgi keel, Pahmamine, Pahmas, Reheahi, Rehealune, Rehepeks, Rehetuba, Rukis, Suvivili, Teravili, Tuulamine, Vart (etnograafia), Väike murdesõnastik, Vihk.
Aganad
Aganad on teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Aganad · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Ants Viires · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti keele seletav sõnaraamat
"Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Eesti keele seletav sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti murrete sõnaraamat
"Eesti murrete sõnaraamatu" toimetajad Mari-Liis Kalvik ja Mari Kendla sõnaraamatu 34. vihikuga Eesti Keele Instituudis murdekartoteegi taustal (17.10.2022) "Eesti murrete sõnaraamat" on 1994.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Eesti murrete sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Eesti saared
Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti alal asuvad saared.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Eesti saared · Näe rohkem »
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Etnoloogia · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Keskmurre · Näe rohkem »
Koot
Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Koot · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Läänemurre · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Pahmamine
Pahmamine (murdes ka tallutamine, lõunaeesti murretes ja Hiiumaal sõtkutamine) oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Pahmamine · Näe rohkem »
Pahmas
Pahmas oli kuivatatud suvivilja või linakuparde kiht, mis oli rehealusesse maha laotatud, et seda hiljem peksta, hobustega tallata või reherulliga rullida.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Pahmas · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Reheahi · Näe rohkem »
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Rehealune · Näe rohkem »
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Rehepeks · Näe rohkem »
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Rehetuba · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Rukis · Näe rohkem »
Suvivili
Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Suvivili · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Teravili · Näe rohkem »
Tuulamine
sari Mihkli Talumuuseumis Tuulamine on õhuvoolu (tuule) abil viljaterade puhastamine ja osaline sortimine pärast rehepeksu.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Tuulamine · Näe rohkem »
Vart (etnograafia)
Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Vart (etnograafia) · Näe rohkem »
Väike murdesõnastik
"Väike murdesõnastik" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Väike murdesõnastik · Näe rohkem »
Vihk
Vihk on korrapäraselt seotud viljasülem.
Uus!!: Lade (etnoloogia) ja Vihk · Näe rohkem »
