7 suhted: Elektriahel, Elektrivoolu tugevus, Juhtivus, Lineaarne molekul, Mittelineaarne ahel, Ohmi seadus, Pinge (elekter).
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Elektriahel · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Juhtivus
Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Juhtivus · Näe rohkem »
Lineaarne molekul
Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »
Mittelineaarne ahel
Mittelineaarne ahel ehk mittelineaarahel on selline vooluahel, kus juhtivus või takistus on sõltuvuses ahela pingest või voolutugevusest.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Mittelineaarne ahel · Näe rohkem »
Ohmi seadus
280px Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Ohmi seadus · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Lineaarne ahel ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »