Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ljudmila Putina

Index Ljudmila Putina

Ljudmila Putina (1988) Ljudmila Putina (vasakult kolmas; 1. oktoober 2003) Ljudmila Putina (vene Людмила Александровна Путина, (neiupõlvenimi Škrebnjova; sündinud 6. jaanuaril 1958 Kaliningradis) on Venemaa presidendi Vladimir Putini endine abikaasa. 6. juunil 2013 teatas paar ühisintervjuus telekanalile Rossija-24 oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et abielu on ametlikult lahutatud. 2016. aastal abiellus Artur Otšeretnõiga ja kannab perekonnanime Otšeretnaja.

18 suhted: Dmitri Peskov, Dresden, Hispaania keel, Kaliningrad, Katerina Tihhonova, Kuraator, Peterburi ülikool, Reisisaatja, Vene keel, Venemaa, Vladimir Putin, 1958, 1983, 1993, 1996, 2000, 28. juuli, 6. jaanuar.

Dmitri Peskov

Dmitri Peskov (2018) Dmitri Peskov Vladimir Putini pressikonverentsi juhatamas (2015) Dmitri Peskov (vene keeles Дмитрий Сергеевич Песков; sündinud 17. oktoobril 1967 Moskvas) on Venemaa diplomaat.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Dmitri Peskov · Näe rohkem »

Dresden

Dresden Dresden Dresden (sorbi Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Dresden · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Katerina Tihhonova

President Vladimir Putin perega puhkamas Primorje krais (2002) Katerina Vladimirovna Tihhonova (vene keeles Катерина Владимировна Тихонова; sünninimi Katerina Putina; sündinud 31. augustil 1986 Dresdenis Saksa DV-s) on vene ülikoolitegelane, ärijuht ja endine tantsusportlane.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Katerina Tihhonova · Näe rohkem »

Kuraator

Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Kuraator · Näe rohkem »

Peterburi ülikool

Peterburi ülikool (ka Peterburi Riiklik Ülikool, vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Peterburi ülikool · Näe rohkem »

Reisisaatja

Reisisaatja on amet, mida rakendatakse rohkearvuliste inimestega reisijateveol, bussides, rongides (vagunisaatja?), laevadel, lennukites jne Stjuardess (ka naisstjuuard) on reisilennukite (ka reisilaevade) naissoost reisisaatja.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Reisisaatja · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Venemaa · Näe rohkem »

Vladimir Putin

Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Kolmapäeval, 2020. aasta 1. juulil toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal võib Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036. Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik). 1997. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik. Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Uus!!: Ljudmila Putina ja Vladimir Putin · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 1958 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 1983 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 1993 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 1996 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 2000 · Näe rohkem »

28. juuli

28.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 28. juuli · Näe rohkem »

6. jaanuar

6.

Uus!!: Ljudmila Putina ja 6. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ljudmila Škrebnjova, Ljudmilla Putina.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »