Sisukord
35 suhted: Austria-Preisi sõda, Billungite mark, Bremeni peapiiskopkond, Eutin, Heinrich Lõvi, Holstein-Gottorp, Johannes Bugenhagen, Katoliku kirik, Lübeck, Luterlus, Obodriidid, Oldenburg, Oldenburg in Holstein, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi hertsogkond, Osnabrücki piiskopkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Peter Friedrich Ludwig, Prantsuse esimene keisririik, Ratzeburgi piiskopkond, Reformatsioon, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa-Rooma riik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi vall, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Schwerini piiskopkond, Stift, Suur-Hamburgi seadus, Territoriaalkirik, Toomkapiitel, Vaba riigilinn, Vürstlik piiskop, Vestfaali rahu.
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Austria-Preisi sõda
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Billungite mark
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Bremeni peapiiskopkond
Eutin
Eutin on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Ostholsteini kreisi keskus.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Eutin
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Heinrich Lõvi
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Holstein-Gottorp
Johannes Bugenhagen
thumb Johannes Bugenhagen (24. juuni 1485 – 20. aprill 1558) oli saksa usureformaator, Martin Lutheri üks lähedasemaid kaastöölisi.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Johannes Bugenhagen
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Katoliku kirik
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Lübeck
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Luterlus
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Obodriidid
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Oldenburg
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Oldenburg in Holstein
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Oldenburgi dünastia
Oldenburgi hertsogkond
Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Oldenburgi hertsogkond
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Osnabrücki piiskopkond
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Peter Friedrich Ludwig
Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Peter Friedrich Ludwig
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Prantsuse esimene keisririik
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Ratzeburgi piiskopkond
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Reformatsioon
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Saksamaa mediatisatsioon
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Saksi vall
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Lübecki piiskopkond ja Saksid
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Schwerini piiskopkond
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Stift
Suur-Hamburgi seadus
Territooriumite kaart, mida mõjutas Suur-Hamburgi seadus Suur-Hamburgi seadus (saksa keeles Groß-Hamburg-Gesetz), täisnimega Seadus Suur-Hamburgi ja Teiste Territoriaalsete Ümberkorralduste Kohta (saksa: Gesetz über Groß-Hamburg und andere Gebietsbereinigungen), võeti Natsi-Saksamaa valitsuse poolt vastu 26.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Suur-Hamburgi seadus
Territoriaalkirik
Territoriaalkirik (saksa keel Landeskirche) oli 16. sajandil pärast reformatsiooni roomakatoliku kiriku usutunnistusest eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või vabalinnas) tegutsenud partikulaarkiriku liik.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Territoriaalkirik
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Toomkapiitel
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Vaba riigilinn
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Vürstlik piiskop
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Lübecki piiskopkond ja Vestfaali rahu