Sisukord
8 suhted: Õhuvägi, Eesti kaitsejõud, Maavägi, Merevägi, Nooremmaat, Sõjaväeline auaste, Seersant, Vanemmaat.
Õhuvägi
Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude väeliik, mille ülesanne on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist lennukite ja helikopteritega.
Vaata Maat (auaste) ja Õhuvägi
Eesti kaitsejõud
Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.
Vaata Maat (auaste) ja Eesti kaitsejõud
Maavägi
Maavägi on relvajõudude põhiväeliik või väeliik.
Vaata Maat (auaste) ja Maavägi
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Vaata Maat (auaste) ja Merevägi
Nooremmaat
Nooremmaat on Eesti kaitsejõudude mereväe sõjaväeline auaste, mis on vanemmadrusest kõrgem ja maadist madalam.
Vaata Maat (auaste) ja Nooremmaat
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Vaata Maat (auaste) ja Sõjaväeline auaste
Seersant
Eesti maaväe seersandi õlak Seersant (inglise keeles sergeant) on sõjaväeline auaste, tuntumaid ja kasutatavamaid allohvitseriauastmeid maailmas.
Vaata Maat (auaste) ja Seersant
Vanemmaat
Vanemmaat on Eesti kaitsejõududes kasutusel olev sõjaväeline mereväe auaste, mis on kõrgem maadist ja madalam nooremveeblist.