Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Auferstanden aus Ruinen, Berliin, Edith Baumann, Erich Honecker, Fred Oelßner, Günter Schabowski, Glenn Miller, Heinrich Rau, Hermann Matern, Hilde Benjamin, Horst Sindermann, Ida-Berliin, Konrad Adenauer, Kurt Hager, Lääne-Saksamaa, Margot Honecker, Markus Wolf, Otto Grotewohl, Pankow, Rudolf Herrnstadt, Saksa Demokraatlik Vabariik, Stasi, Ungari ülestõus (1956), Vladimir Majakovski, Waldorfi pedagoogika, Waldsiedlung, Walter Ulbricht, Wilhelm Pieck, Willi Stoph.
Auferstanden aus Ruinen
"Auferstanden aus Ruinen" ('Rusudest üles tõusnuna') oli Saksa Demokraatliku Vabariigi riigihümn 1949–1990.
Uus!!: Majakowskiring ja Auferstanden aus Ruinen · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Majakowskiring ja Berliin · Näe rohkem »
Edith Baumann
Edith Baumann (keskel vasakul) ja Erich Honecker (paremal), 1948 Edith Baumann ja Erich Honecker, 5. august 1947 Edith Baumann (1. august 1909 Berliin – 7. aprill 1973 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Edith Baumann · Näe rohkem »
Erich Honecker
Erich Honecker 1976. aastal L.I. Brežnev ja Honecker. Grafiti Berliini müüril Erich Ernst Paul Honecker (25. august 1912 Neunkirchen – 29. mai 1994 Santiago) oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3.
Uus!!: Majakowskiring ja Erich Honecker · Näe rohkem »
Fred Oelßner
Fred Oelßner (vasakul) 1951. aastal Fred Oelßner (27. veebruar 1903 Leipzig – 7. november 1977 Ida-Berliin) oli saksa majandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Fred Oelßner · Näe rohkem »
Günter Schabowski
Günter Schabowski (1982) Günter Schabowski (2007) Günter Schabowski (4. jaanuar 1929 Anklam – 1. november 2015 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Günter Schabowski · Näe rohkem »
Glenn Miller
thumb Alton Glenn Miller (1. märts 1904 Clarinda, Iowa osariik – kadunud 15. detsembrist 1944) oli ameerika džässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht.
Uus!!: Majakowskiring ja Glenn Miller · Näe rohkem »
Heinrich Rau
Heinrich Rau (1950) Heinrich Gottlob Rau (2. aprill 1899 Feuerbach (tänapäeval Stuttgart) – 23. märts 1961 Ida-Berliin) oli saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Heinrich Rau · Näe rohkem »
Hermann Matern
Hermann Matern (1957) Hermann Matern (17. juuni 1893 Burg – 24. jaanuar 1971 Ida-Berliin) oli Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Hermann Matern · Näe rohkem »
Hilde Benjamin
Hilde Benjamin u. 1947 Hilde Benjamin kohtumas pioneeridega (1958) Hilde Benjamin (sünninimi Hilde Lange; 5. veebruar 1902 Bernburg – 18. aprill 1989 Ida-Berliin) oli saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Hilde Benjamin · Näe rohkem »
Horst Sindermann
Horst Sindermann (1989) Horst Sindermann (1976) Horst Sindermann (5. september 1915 Dresden – 20. aprill 1990 Ida-Berliin) oli Saksa DV poliitik ja riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Horst Sindermann · Näe rohkem »
Ida-Berliin
Ida-Berliin (tumeroosa) ja Lääne-Berliin (helesinine). Vladimir Lenini bareljeef Wilhelmstraßel (2006) Ida-Berliin oli Berliini osa, mis jäi Teise maailmasõja lõppedes Punaarmee valdusse.
Uus!!: Majakowskiring ja Ida-Berliin · Näe rohkem »
Konrad Adenauer
Konrad Adenauer 1952. aastal Konrad Hermann Joseph Adenauer (5. jaanuar 1876 Köln – 19. aprill 1967 Bad Honnef) oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik, katoliikliku Tsentrumipartei liige 1906.
Uus!!: Majakowskiring ja Konrad Adenauer · Näe rohkem »
Kurt Hager
Kurt Hager (1984) Kurt Hager (24. juuli 1912 Bietigheim-Bissingen, Baden-Württemberg – 18. september 1998 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Kurt Hager · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Majakowskiring ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Margot Honecker
Margot Honecker (1986) Margot Honecker (neiupõlvenimi Margot Feist; 17. aprill 1927 Halle – 6. mai 2016 Santiago, Tšiili) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Margot Honecker · Näe rohkem »
Markus Wolf
Markus Wolf Markus Johannes Wolf (19. jaanuar 1923 Hechingen – 9. november 2006 Berliin) oli juudi päritolu Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane ja Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi (Stasi) välisluure juhataja.
Uus!!: Majakowskiring ja Markus Wolf · Näe rohkem »
Otto Grotewohl
Otto Grotewohl (1950) Otto Emil Franz Grotewohl (11. märts 1894 Braunschweig – 21. september 1964 Ida-Berliin) oli Saksamaa poliitik ja Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Otto Grotewohl · Näe rohkem »
Pankow
Pankow (saksa keeles) on Berliini kõige suurema elanike arvuga linnarajoon.
Uus!!: Majakowskiring ja Pankow · Näe rohkem »
Rudolf Herrnstadt
Rudolf Herrnstadt (paremal) vestlemas Walter Ulbrichtiga (vasakul), 1951 Rudolf Herrnstadt (18. märts 1903 Gleiwitz (tänapäeval Gliwice, Poola) – 28. august 1966 Halle) oli juudi päritolu Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Rudolf Herrnstadt · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Majakowskiring ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Stasi
Stasi embleem Stasi (lühend saksakeelsest ametlikust nimest Ministerium für Staatssicherheit 'riikliku julgeoleku ministeerium') oli aastatel 1950–1990 Saksa DV riiklik julgeolekuteenistus ning riigi kommunistlikule juhtkonnale ja riigikorrale lojaalsuse järelevalvet teostanud poliitiline politsei.
Uus!!: Majakowskiring ja Stasi · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Majakowskiring ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Vladimir Majakovski
Vladimir Majakovski (1925) Vladimir Majakovski (1910) Vladimir Vladimirovitš Majakovski (19. juuli (vkj 7. juuli) 1893 Bagdathi – 14. aprill 1930 Moskva) oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid.
Uus!!: Majakowskiring ja Vladimir Majakovski · Näe rohkem »
Waldorfi pedagoogika
Michael Park Rudolf Steiner School Aucklandis Waldorfi pedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861–1925).
Uus!!: Majakowskiring ja Waldorfi pedagoogika · Näe rohkem »
Waldsiedlung
Waldsiedlungi peasissepääs Waldsiedlung (saksa keeles "metsaasula") on endine tarastatud kogukond Saksamaal Brandenburgi liidumaal Bernau bei Berlini linnas, Berliinist ligi 30 kilomeetrit põhjas, kus elasid ligi 30 aastat Saksa DV kõrgeimad juhid.
Uus!!: Majakowskiring ja Waldsiedlung · Näe rohkem »
Walter Ulbricht
Walter Ulbricht (1960) Walter Ulbricht (1970) Walter Ernst Paul Ulbricht (30. juuni 1893 Leipzig – 1. august 1973 Groß Dölln (tänapäeval Templin)) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik, kelle eestvedamisel aastatel 1949–1971 kujunes Ida-Saksamaast sotsialistlik riik.
Uus!!: Majakowskiring ja Walter Ulbricht · Näe rohkem »
Wilhelm Pieck
Wilhelm Pieck (1950) Friedrich Wilhelm Reinhold Pieck (3. jaanuar 1876 Guben – 7. september 1960 Ida-Berliin) oli Saksamaa poliitik, Saksa Demokraatliku Vabariigi partei- ja riigitegelane, Saksa Demokraatliku Vabariigi president.
Uus!!: Majakowskiring ja Wilhelm Pieck · Näe rohkem »
Willi Stoph
Willi Stoph (1976) Willi Stoph esinemas televisioonis uusaastakõnega (1974) Willi Stoph (hääldus:; 9. juuli 1914 Berliin – 13. aprill 1999 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Majakowskiring ja Willi Stoph · Näe rohkem »
