Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Alessandro Allori, Andrea del Sarto, Barokk, Benvenuto Cellini, El Greco, Giuseppe Arcimboldo, Jacob Burckhardt, Lavinia Fontana, Niccolò dell'Abbate, Orsola Maddalena Caccia, Renessanss, Rosso Fiorentino, Tintoretto.
Alessandro Allori
Alessandro Allori. "Venus ja Cupido" (umbes 1586, ''Musée Fabre'', Montpellier) Alessandro di Cristofano di Lorenzo del Bronzino Allori (31. mai 1535 Firenze – 22. september 1607 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik, hilise Firenze koolkonna maneristliku suuna esindaja.
Uus!!: Manerism ja Alessandro Allori · Näe rohkem »
Andrea del Sarto
Andrea del Sarto autoportree (umbes 1528, Uffizi galerii) "Harpüiade madonna" (1517, Uffizi galerii) Andrea del Sarto (õieti Andrea d'Agnolo di Francesco di Luca di Paolo del Migliore (16. juuli 1486 Firenze – 21. jaanuar 1531 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik. Tema kunstnikunimi del Sarto tuli sellest, et tema isa Agnolo oli rätsep (itaalia keeles sarto). 1494 asus ta tööle kullassepa õpipoisina, seejärel oli ta puunikerdaja ja maalija Gian Barile õpipoiss ning jäi tema juurde kuni 1498. Maalikunsti õppis ta Giorgio Vasari andmetel algul Piero di Cosimo ja siis Raffaellino del Garbo juures. 1508 võeti ta Medici e Speziali gildi liikmeks, kuhu kuulusid ka maalikunstnikud. Alates 1511 jagas ta ateljeed Jacopo Sansovino ja Franciabigioga. Peamine allikas del Sarto elu kohta on Giorgio Vasari kirjutatud raamat, mis jutustab paarisaja itaalia renessansiaegse kunstniku eluloo. Kuid del Sartot tundis Vasari paremini kui enamikku teisi, sest oli ise tema juures õppinud. Ta asus del Sarto ateljees tööle Michelangelo soovitusel. Vasari hindas väga kõrgelt del Sarto annet, kuid oli tema suhtes kriitiline sellepärast, et del Sartol puudusid ambitsioonid ja see jumalik inspiratsioon, mis hingestas tema kuulsamate kaasaegsete, näiteks Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffaeli töid. 1518 läks ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale Fontainebleausse, kuid naasis sünnilinna vähem kui aasta pärast ning alustas seal iseseisvat karjääri, maalides freskosid ja altarimaale. Koos Fra Bartolommeoga peetakse Andrea del Sartot Firenze kõrgrenessansi suurimaks meistriks ja üheks manerismi alusepanijaks. Tema stiili kõige tähtsamad järgijad olid Jacopo Pontormo, Francesco Salviati ja Jacopino del Conte. Eluajal austati del Sartot väga ja nimetati vigadeta kunstnikuks (senza errori), aga pärast surma jäi ta teiste kunstnike varju. Andrea del Sarto arvatavasti kõige tuntum maal on "Harpüiade madonna". See kujutab pjedestaalil seisvat madonnat lapsega. Kummalgi pool madonnat seisab üks puto ja üks pühak. Vaataja jaoks paremal pool on Ristija Johannes ja vasakul pool kas Bonaventura või Franciscus. Maal valmis 1517 San Francesco dei Macci nunnakloostri jaoks, aga tänapäeval asub see Firenzes Uffizi galeriis. 1518–1519 maalis Raffael paavsti Leo X-t koos kardinalide Giulio de' Medici ja Luigi de' Rossiga. Maal kuulus Ottaviano de' Medicile, aga Mantova hertsog Federico II Gonzaga soovis seda endale. Medici ei soovinud originaali käest anda ja tellis del Sartolt koopia, mille saatis Medicile originaali pähe. Koopia tuli niivõrd sarnane, et isegi Giulio Romano, kes oli originaalmaali valmimisele ise kaasa aidanud, tunnistas selle ehtsaks. Alles pärast del Sarto surma suutis Vasari, kes tõde teadis, Romanole tema eksituse selgeks teha, näidates talle koopial olevat salamärki. Andrea abiellus 26. detsembril 1512 Lucrezia del Fedega, kes oli kübarategija Carlo lesk. Lucreziat kujutas Andrea paljudel oma maalidel, sageli madonnana. Vasari kirjeldas Lucreziat jumalavallatu, armukadeda ja õpipoiste vastu tigedana. Andrea del Sarto suri Firenzes 43-aastaselt muhkkatku ja maeti ilma matusetseremooniata. Vasari väidab, et kogu oma surmahaiguse jooksul ei hoolitsenud Lucrezia oma mehe eest mingil moel. Kuid peab arvestama, et oli üldiselt teada, et muhkkatk on väga nakkav ja sageli surmav haigus, nii et Lucrezia võis lihtsalt karta oma elu pärast. Ta elaski oma mehest 40 aastat kauem.
Uus!!: Manerism ja Andrea del Sarto · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Manerism ja Barokk · Näe rohkem »
Benvenuto Cellini
Benvenuto Cellini (hääldus:; 3. november 1500 Firenze – 13. veebruar 1571 Firenze) oli Itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik, kes on samas ka tuntuks saanud autobiograafia autor.
Uus!!: Manerism ja Benvenuto Cellini · Näe rohkem »
El Greco
El Greco (1541 Kreeta – 7. aprill 1614 Toledo) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt.
Uus!!: Manerism ja El Greco · Näe rohkem »
Giuseppe Arcimboldo
Giuseppe Arcimboldo (1527 Milano – 11. juuli 1593), itaalia maalikunstnik, manerismi üks peaesindajaid 1549–1551 töötas Arcimboldo oma kunstnikust isa Biagio Arcimboldo töökojas, kus nad valmistasid vitraaži- ja vaibakartoone Milano toomkirikuleKunstileksikon, Tallinn, Kunst, 2000, lk 25.
Uus!!: Manerism ja Giuseppe Arcimboldo · Näe rohkem »
Jacob Burckhardt
Jacob Burckhardt (1892) Jacob Burckhardt (25. mai 1818 Basel – 8. august 1897 Basel) oli Šveitsi kunstiteadlane.
Uus!!: Manerism ja Jacob Burckhardt · Näe rohkem »
Lavinia Fontana
"Autoportree klavikordi juures koos teenijaga", umbes 1577, õli lõuendil "Riietuv Minerva", 1613, õli lõuendil, Borghese galerii, Rooma Lavinia Fontana (24. august 1552 Bologna – 11. august 1614 Rooma) oli Itaalia maalikunstnik.
Uus!!: Manerism ja Lavinia Fontana · Näe rohkem »
Niccolò dell'Abbate
Niccolò dell'Abbate (1509 või 1512 Modena – 1571 Fontainebleau) oli Itaalia renessansiajastu maneristlik maalikunstnik, üks renessansi Prantsusmaale viinud Fontainebleau koolkonna juhtkujudest.
Uus!!: Manerism ja Niccolò dell'Abbate · Näe rohkem »
Orsola Maddalena Caccia
Orsola Maddalena Caccia, sündinud Theodora Caccia (tegutses umbes aastail 1615–1665) oli Itaalia manerismi maalikunstnik, nunn ja ursuliinide kloostri abtiss Moncalvos.
Uus!!: Manerism ja Orsola Maddalena Caccia · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Manerism ja Renessanss · Näe rohkem »
Rosso Fiorentino
"Mooses kaitsmas Jethro tütreid" (u 1523), Uffizi galerii, Firenze Giovanni Battista di Jacopo (8. märts 1494 Firenze – 14. november 1540 Fontainebleau), tuntud ka kui Rosso Fiorentino või Il Rosso, oli Itaalia maalikunstnik.
Uus!!: Manerism ja Rosso Fiorentino · Näe rohkem »
Tintoretto
Fragment Tintoretto autoportreest Tintoretto (kodanikunimega Jacopo Comin 21. jaanuar 2007 (inglise keeles). Vaadatud 12. aprillil 2012) (12. september 1518 Veneetsia – 31. mai 1594 Veneetsia) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.
Uus!!: Manerism ja Tintoretto · Näe rohkem »
