Sisukord
33 suhted: Claes Åkesson Tott, Derfelden, Hoyningen-Huene, Karuse kihelkond, Kelpkatus, Klassitsism, Koluvere lahing, Läänemaa, Lääneranna vald, Lihula komtuurkond, Matsalu mõisa park, Matsalu rahvuspark, Nasackin, Põhjasõda, Penijõe mõis, Puiestee, Rüütlimõis, Saksa keel, Stackelberg, Tiik, Uexküll, 1447, 1560, 1573, 17. sajand, 1790. aastad, 18. sajand, 1802, 1821, 1859, 1869, 1919, 1997.
Claes Åkesson Tott
Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Matsalu mõis ja Claes Åkesson Tott
Derfelden
Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Matsalu mõis ja Derfelden
Hoyningen-Huene
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.
Vaata Matsalu mõis ja Hoyningen-Huene
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Matsalu mõis ja Karuse kihelkond
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Vaata Matsalu mõis ja Kelpkatus
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Matsalu mõis ja Klassitsism
Koluvere lahing
Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.
Vaata Matsalu mõis ja Koluvere lahing
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Matsalu mõis ja Läänemaa
Lääneranna vald
Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.
Vaata Matsalu mõis ja Lääneranna vald
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Vaata Matsalu mõis ja Lihula komtuurkond
Matsalu mõisa park
Matsalu mõisa park on kaitsealune park Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Matsalu külas.
Vaata Matsalu mõis ja Matsalu mõisa park
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Vaata Matsalu mõis ja Matsalu rahvuspark
Nasackin
Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Matsalu mõis ja Nasackin
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Matsalu mõis ja Põhjasõda
Penijõe mõis
Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).
Vaata Matsalu mõis ja Penijõe mõis
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Vaata Matsalu mõis ja Puiestee
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Matsalu mõis ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Matsalu mõis ja Saksa keel
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Vaata Matsalu mõis ja Stackelberg
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Matsalu mõis ja Tiik
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Matsalu mõis ja Uexküll
1447
1447.
Vaata Matsalu mõis ja 1447
1560
1560.
Vaata Matsalu mõis ja 1560
1573
1573.
Vaata Matsalu mõis ja 1573
17. sajand
17.
Vaata Matsalu mõis ja 17. sajand
1790. aastad
1790.
Vaata Matsalu mõis ja 1790. aastad
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Matsalu mõis ja 18. sajand
1802
1802.
Vaata Matsalu mõis ja 1802
1821
1821.
Vaata Matsalu mõis ja 1821
1859
1859.
Vaata Matsalu mõis ja 1859
1869
1869.
Vaata Matsalu mõis ja 1869
1919
1919.
Vaata Matsalu mõis ja 1919
1997
1997.
Vaata Matsalu mõis ja 1997