49 suhted: Admiral, Ahter, Balti laevastik, Eesti Esimeses maailmasõjas, Esimene maailmasõda, Hanno Ojalo, Juliuse kalender, Kassari laht, Kreen, Kumari kanal, Kura poolsaar, Lahingulaev, Lääne-Eesti saarestik, Läänemeri, Liivi laht, Lipulaev, Merelahing, Miinitraaler, Miiniveeskja, Oktoobrirevolutsioon, Operatsioon Albion, Peeter Suure merekindlus, Peterburi, Ristleja, Rohuküla sadam, Saaremaa, Saksa keisririik, Sõjalaev, Slava, Soela väin, Soome laht, Soomuslaev, Soomusristleja, Suur väin, Suurtükilaev, Torpeedo, Torpeedokaater, Tsepeliin, Väinameri, Vöör, Veeliin, Venemaa, Venemaa Vabariik, Vesilennuk, Viirelaid, Viitseadmiral, Virtsu, 17. oktoober, 1917.
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Moonsundi lahing ja Admiral · Näe rohkem »
Ahter
Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Ahter · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Hanno Ojalo · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Moonsundi lahing ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kassari laht
Tammiski nukilt läände Kassari laht (ka Hiiu väin) on Väinamere lääneosa, mereala Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa vahel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Kassari laht · Näe rohkem »
Kreen
Kreenis laev Kreen on laeva või mõne muu veesõiduki külgkalle, mida mõõdetakse kraadides.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Kreen · Näe rohkem »
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Kumari kanal · Näe rohkem »
Kura poolsaar
Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Kura poolsaar · Näe rohkem »
Lahingulaev
''Dreadnought'' 1906 ''Iowa'' tulistamas peakaliibrist laskeharjutusel 1984 ''Yamato'' 1941 Lahingulaev on merelahingute pidamiseks ja kaldal asuvate sihtmärkide tulistamiseks valmistatud suur sõjalaev, mille peakaliibri relvadeks on rasked (suurekaliibrilised, 12–16") kahurid.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Lahingulaev · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Läänemeri · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Moonsundi lahing ja Liivi laht · Näe rohkem »
Lipulaev
HMS Victory, Suurbritannia admirali Horatio Nelsoni lipulaev Venemaa Balti laevastiku lipulaev Nastoitšivõi Lipulaev on sõjalaev, kus asub laevade koondise või üksuse ülem koos vajaliku juhtimiselemendiga või vastava funktsiooni täitmiseks määratud sõjalaev.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Lipulaev · Näe rohkem »
Merelahing
Merelahing Merelahing merel (veekogul) toimuv lahing, milles mõlemal osapoolel osalevad laevad või teised ujuvad aluseid.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Merelahing · Näe rohkem »
Miinitraaler
Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Miinitraaler · Näe rohkem »
Miiniveeskja
Uusimaa" Helsingis Õppemiinid miiniveeskja miinitekil Miiniveeskja (ka miiniveeskaja) on meremiinide transpordiks ja veeskamiseks ehitatud sõjalaev.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Miiniveeskja · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Peterburi · Näe rohkem »
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Ristleja · Näe rohkem »
Rohuküla sadam
296x296px Rohuküla sadam on sadam Eestis, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu keskusest.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Rohuküla sadam · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Sõjalaev · Näe rohkem »
Slava
Slava (Слава) oli Venemaa Borodino klassi soomuslaev Venemaa keisririigi Balti laevastikus.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Slava · Näe rohkem »
Soela väin
Sõru sadam Soela sadam Pihlalaid Soela väinas Soela väin (rootsi keeles Sele sund) on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Soela väin · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Soome laht · Näe rohkem »
Soomuslaev
Prantsuse ''La Gloire'' Prantsuse soomuslaev ''Le Redoutable'' Vene eskaadrisoomuslaev ''Gangut'' Tallinna reidil Soomuslaev oli lahinguvõimeline soomuskaitsega jõuseadmega sõjalaevatüüp 19.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Soomuslaev · Näe rohkem »
Soomusristleja
Venemaa soomusristleja General-Admiral Scharnhorst Soomusristleja on 19.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Soomusristleja · Näe rohkem »
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Suur väin · Näe rohkem »
Suurtükilaev
Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Suurtükilaev · Näe rohkem »
Torpeedo
Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Torpeedo · Näe rohkem »
Torpeedokaater
USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Torpeedokaater · Näe rohkem »
Tsepeliin
Ameerika Ühendriikide mereväele ehitatud USS Los Angeles Film tsepeliini Hindenburg lendamisest ja põlengust Tsepeliin on Saksamaal ehitatud jäiga sigarikujulise sõrestikkonstruktsioon kerega õhulaev/aerostaat, mille tüüp on saanud nime leiutaja krahv Ferdinand von Zeppelini järgi.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Tsepeliin · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Väinameri · Näe rohkem »
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Vöör · Näe rohkem »
Veeliin
Selle laeva veeliini sügavuse saab lugeda laevakerelt Veeliin (harvem kasutatud terminit veejoon) on veepinna ja laevakere puutejoon vaiksel veel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Veeliin · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Venemaa Vabariik · Näe rohkem »
Vesilennuk
Vesilennuk Sk24 Vesitaso Vesilennukid Helsingi õhusõul 2017. aastal Vesilennuk on lennukitüüp, mis on kohandatud veepinnalt startimiseks ja sellele maandumiseksTehnikaleksikon, lk.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Vesilennuk · Näe rohkem »
Viirelaid
Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Viirelaid · Näe rohkem »
Viitseadmiral
Suurbritannia mereväe viitseadmirali õlakud Viitseadmiral on paljudes riikides kehtiv sõjaväeline auaste, mis on kõrgem kontradmiralist ja madalam admiralist.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Viitseadmiral · Näe rohkem »
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Uus!!: Moonsundi lahing ja Virtsu · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Moonsundi lahing ja 17. oktoober · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Moonsundi lahing ja 1917 · Näe rohkem »