Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Märss

Index Märss

Märss on kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille kotiava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (nimetatakse lakaks)Eesti keele seletav sõnaraamat, mis otsapidi köideti lakapaelaga puupööra külge.

29 suhted: Aliise Moora, Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti rahvakultuuri leksikon, Emakeele Sihtasutus, Floeem, Hapupiim, Hein, Heinamärss, Ilmamaa, Kali, Karjane, Kasetoht, Lass, Leer, Mõis, Põhja-Euroopa, Ranits, Räim, Setomaa, Taar, Väike murdesõnastik, Võrumaa, Voor (transport), 19. sajand, 20. sajand.

Aliise Moora

Aliise Johanna Moora (neiuna Aliise Johanna Karu; 4. detsember 1900 Tallinn – 8. mai 1996 Järvakandi) oli eesti etnograaf, kelle peamised uurimisteemad olid Ida-Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvapärane toit.

Uus!!: Märss ja Aliise Moora · Näe rohkem »

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Uus!!: Märss ja Ants Viires · Näe rohkem »

Arvi Ränk

Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.

Uus!!: Märss ja Arvi Ränk · Näe rohkem »

Eesti etnograafia sõnaraamat

"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.

Uus!!: Märss ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »

Eesti keele seletav sõnaraamat

"Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk.

Uus!!: Märss ja Eesti keele seletav sõnaraamat · Näe rohkem »

Eesti Põllumajandusmuuseum

Laut-ekspositsioonihoone Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Põllumajandusmuuseum loodi 1968.

Uus!!: Märss ja Eesti Põllumajandusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuuri leksikon

"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.

Uus!!: Märss ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Märss ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »

Floeem

Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).

Uus!!: Märss ja Floeem · Näe rohkem »

Hapupiim

Hapupiim Dhakas 2023. aastal Hapupiim on hapendatud ehk piimhappebakterite tekitatud käärimise tagajärjel kalgendunud piim.

Uus!!: Märss ja Hapupiim · Näe rohkem »

Hein

Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Uus!!: Märss ja Hein · Näe rohkem »

Heinamärss

Heinamärss (tartu murdes karss, saarte ja läänemurdes kess, mõrts) on endisaegne nöörist valmistatud suuresilmaline võrkkott, millega võeti hobusele tee peale heinu söögiks kaasa.

Uus!!: Märss ja Heinamärss · Näe rohkem »

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Uus!!: Märss ja Ilmamaa · Näe rohkem »

Kali

Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.

Uus!!: Märss ja Kali · Näe rohkem »

Karjane

Lambakari Argentinas Patagoonias Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja; see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.

Uus!!: Märss ja Karjane · Näe rohkem »

Kasetoht

Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.

Uus!!: Märss ja Kasetoht · Näe rohkem »

Lass

Lass (Lääne- ja Kesk-Eesti murdes punts, Saaremaal lähker) on väike puunõu, millel on mõlemas otsas ümmargused põhjad ja küljel prundiava, lisaks väike õhuauk.

Uus!!: Märss ja Lass · Näe rohkem »

Leer

Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.

Uus!!: Märss ja Leer · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Märss ja Mõis · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Märss ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Ranits

Saksa koolitüdruk esimesel koolipäeval, seljas ranits. Foto aastast 1970 Ranits on endisaegne nooremate õpilaste koolikott, mida kanti rihmadega seljas ja mis oli valmistatud jäigast materjalist.

Uus!!: Märss ja Ranits · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Märss ja Räim · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Märss ja Setomaa · Näe rohkem »

Taar

Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.

Uus!!: Märss ja Taar · Näe rohkem »

Väike murdesõnastik

"Väike murdesõnastik" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989.

Uus!!: Märss ja Väike murdesõnastik · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Märss ja Võrumaa · Näe rohkem »

Voor (transport)

Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.

Uus!!: Märss ja Voor (transport) · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Märss ja 19. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Märss ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Leivakott, Leivamärss.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »