Sisukord
42 suhted: Banditism, Eriosakond, Feliks Dzeržinski, Genrihh Jagoda, GULAG, Jakov Agranov, Kontrrevolutsioon, Lubjanka väljak, Nõukogude kongressid, Nõukogude Liidu põhiseadus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, NKVD, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Punaarmee, Riigipiir, Riiklik julgeolek, Sisejulgeolek, Tšekaa, Vene keel, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, Vjatšeslav Menžinski, 10. juuli, 15. november, 1922, 1923, 1924, 1926, 1929, 1930, 1931, 1934, 1946, 24. september, 25. juuli, 31. jaanuar.
Banditism
Banditism (gooti bandwjan) on termin, mis pärineb Vene SFNV kriminaalkoodeksist, kus "isikute relvastatud gruppi, mille tegevus on suunatud asutuste ja organisatsioonide vara hävitamiseks ja omastamiseks", nimetati bandeks.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Banditism
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Eriosakond
Feliks Dzeržinski
Feliks Dzeržinski 1918. aastal. Feliks Edmundovitš Dzeržinski (poola keeles Feliks Dzierżyński, vene keeles Феликс Эдмундович Дзержинский, kasutas ka varjunime "Juzef", "Domanski"; 11. september 1877 Kojdanaŭ lähedal (praegu Dziaržynsk) Vilniuse kubermangus (tänapäeva Valgevenes) – 20.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Feliks Dzeržinski
Genrihh Jagoda
Genrihh Jagoda (1936) Genrihh Grigorjevitš Jagoda (vene keeles ГенрихГригорьевич Ягода; sünnijärgne nimi Jenohh Geršonovitš Jeguda (vene ЕнохГершонович Йегуда); 19. november (vkj. 7. november) 1891 Rõbinsk, Jaroslavli kubermang, Venemaa Keisririik – 15.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Genrihh Jagoda
GULAG
Valge mere kanali ehitamine GULAGi vangilaagrite kaart GULAG ehk Gulag (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовыхлагерей, трудовыхпоселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja GULAG
Jakov Agranov
Jakov Saulovitš Agranov (vene: Яков Саулович Агранов, sünninimega Jakov Saulovitš Sorenson; 12. oktoober 1893 Tšatšersk – 1. august 1938 Kommunarka) oli tšekist, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse riikliku julgeoleku 1.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Jakov Agranov
Kontrrevolutsioon
Kontrrevolutsioon on revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Kontrrevolutsioon
Lubjanka väljak
Lubjanka väljak 19. sajandil Lubjanka väljak (Лубянская площадь) on väljak Moskvas Punase väljaku lähistel.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Lubjanka väljak
Nõukogude kongressid
Nõukogude kongressid (vene keeles Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянскихи солдатскихдепутатов) oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.
Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu põhiseadusest oli kokku kolm versiooni.
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude Liit
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NKVD
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus oli Nõukogude Liidu riikliku julgeolekuasutuse sideturvalisuse ja salajase sidepidamisvahendite salastatuse tagamise ning uute sidevahendite väljatöötamisega tegelenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Punaarmee
Riigipiir
Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi ja veeala.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Riigipiir
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Riiklik julgeolek
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Sisejulgeolek
Tšekaa
Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Tšekaa
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Vene keel
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Государственное политическое управление при НКВД РСФСР, lühend ГПУ при НКВД РСФСР) oli Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule allunud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku tagamise ametkond aastatel 1922–1923.
Vjatšeslav Menžinski
Vjatšeslav Menžinski (vene Вячеслав Рудольфович Менжинский, poolapäraselt Wiaczesław Mienżynski; 31. august 1874 Peterburi Venemaa keisririik – 10. mai 1934 Moskva NSV Liit) oli nõukogude poliitik ja Nõukogude julgeolekuorganite – Tšekaa, GPU juhtivtöötaja ja NSV Liidu OGPU juht aastatel 1926–1934.
10. juuli
10.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 10. juuli
15. november
15.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 15. november
1922
1922.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1922
1923
1923.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1923
1924
1924.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1924
1926
1926.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1926
1929
1929.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1929
1930
1930.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1930
1931
1931.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1931
1934
1934.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1934
1946
1946.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1946
24. september
24.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 24. september
25. juuli
25.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 25. juuli
31. jaanuar
31.
Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 31. jaanuar
Tuntud ka kui NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, OGPU.