Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus

Index NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Объединенное государственное политическое управление (ОГПУ) при СНК СССР) oli NSV Liidu sise- ja riikliku julgeoleku ametkond aastail 1923–1934.

Sisukord

  1. 42 suhted: Banditism, Eriosakond, Feliks Dzeržinski, Genrihh Jagoda, GULAG, Jakov Agranov, Kontrrevolutsioon, Lubjanka väljak, Nõukogude kongressid, Nõukogude Liidu põhiseadus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, NKVD, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Punaarmee, Riigipiir, Riiklik julgeolek, Sisejulgeolek, Tšekaa, Vene keel, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, Vjatšeslav Menžinski, 10. juuli, 15. november, 1922, 1923, 1924, 1926, 1929, 1930, 1931, 1934, 1946, 24. september, 25. juuli, 31. jaanuar.

Banditism

Banditism (gooti bandwjan) on termin, mis pärineb Vene SFNV kriminaalkoodeksist, kus "isikute relvastatud gruppi, mille tegevus on suunatud asutuste ja organisatsioonide vara hävitamiseks ja omastamiseks", nimetati bandeks.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Banditism

Eriosakond

Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Eriosakond

Feliks Dzeržinski

Feliks Dzeržinski 1918. aastal. Feliks Edmundovitš Dzeržinski (poola keeles Feliks Dzierżyński, vene keeles Феликс Эдмундович Дзержинский, kasutas ka varjunime "Juzef", "Domanski"; 11. september 1877 Kojdanaŭ lähedal (praegu Dziaržynsk) Vilniuse kubermangus (tänapäeva Valgevenes) – 20.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Feliks Dzeržinski

Genrihh Jagoda

Genrihh Jagoda (1936) Genrihh Grigorjevitš Jagoda (vene keeles ГенрихГригорьевич Ягода; sünnijärgne nimi Jenohh Geršonovitš Jeguda (vene ЕнохГершонович Йегуда); 19. november (vkj. 7. november) 1891 Rõbinsk, Jaroslavli kubermang, Venemaa Keisririik – 15.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Genrihh Jagoda

GULAG

Valge mere kanali ehitamine GULAGi vangilaagrite kaart GULAG ehk Gulag (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовыхлагерей, трудовыхпоселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja GULAG

Jakov Agranov

Jakov Saulovitš Agranov (vene: Яков Саулович Агранов, sünninimega Jakov Saulovitš Sorenson; 12. oktoober 1893 Tšatšersk – 1. august 1938 Kommunarka) oli tšekist, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse riikliku julgeoleku 1.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Jakov Agranov

Kontrrevolutsioon

Kontrrevolutsioon on revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Kontrrevolutsioon

Lubjanka väljak

Lubjanka väljak 19. sajandil Lubjanka väljak (Лубянская площадь) on väljak Moskvas Punase väljaku lähistel.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Lubjanka väljak

Nõukogude kongressid

Nõukogude kongressid (vene keeles Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянскихи солдатскихдепутатов) oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude kongressid

Nõukogude Liidu põhiseadus

Nõukogude Liidu põhiseadusest oli kokku kolm versiooni.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude Liidu põhiseadus

Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Nõukogude Liit

NKVD

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NKVD

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus oli Nõukogude Liidu riikliku julgeolekuasutuse sideturvalisuse ja salajase sidepidamisvahendite salastatuse tagamise ning uute sidevahendite väljatöötamisega tegelenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Punaarmee

Riigipiir

Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi ja veeala.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Riigipiir

Riiklik julgeolek

Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Riiklik julgeolek

Sisejulgeolek

Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Sisejulgeolek

Tšekaa

Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Tšekaa

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Vene keel

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Государственное политическое управление при НКВД РСФСР, lühend ГПУ при НКВД РСФСР) oli Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule allunud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku tagamise ametkond aastatel 1922–1923.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus

Vjatšeslav Menžinski

Vjatšeslav Menžinski (vene Вячеслав Рудольфович Менжинский, poolapäraselt Wiaczesław Mienżynski; 31. august 1874 Peterburi Venemaa keisririik – 10. mai 1934 Moskva NSV Liit) oli nõukogude poliitik ja Nõukogude julgeolekuorganite – Tšekaa, GPU juhtivtöötaja ja NSV Liidu OGPU juht aastatel 1926–1934.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja Vjatšeslav Menžinski

10. juuli

10.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 10. juuli

15. november

15.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 15. november

1922

1922.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1922

1923

1923.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1923

1924

1924.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1924

1926

1926.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1926

1929

1929.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1929

1930

1930.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1930

1931

1931.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1931

1934

1934.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1934

1946

1946.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 1946

24. september

24.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 24. september

25. juuli

25.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 25. juuli

31. jaanuar

31.

Vaata NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus ja 31. jaanuar

Tuntud ka kui NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, OGPU.