Sisukord
127 suhted: Alampolkovnik, Ameerika Ühendriigid, Antant, Austria, Balti sõjaväeringkond, Banditism, Doni sõjaväeringkond, Eriosakond, Feliks Dzeržinski, Flotill, Genrihh Jagoda, Jakov Agranov, Jan Berzin, Kaitsetööstus, Kapten, KGB, Korpus, Laevastik, Lavrenti Beria, Lõuna-Uurali sõjaväeringkond, Leitnant, Leningradi sõjaväeringkond, Luure Peavalitsus, Major, Moskva, Moskva sõjaväeringkond, Musta mere laevastik, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal, NKVD, Nooremleitnant, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Kaitseministeerium, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap, NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Polkovnik, Prantsusmaa, Punaarmee, Riiklik julgeolek, Riikliku julgeoleku 1. järgu komissar, ... Laienda indeks (77 rohkem) »
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Alampolkovnik
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Ameerika Ühendriigid
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Antant
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Austria
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Balti sõjaväeringkond
Banditism
Banditism (gooti bandwjan) on termin, mis pärineb Vene SFNV kriminaalkoodeksist, kus "isikute relvastatud gruppi, mille tegevus on suunatud asutuste ja organisatsioonide vara hävitamiseks ja omastamiseks", nimetati bandeks.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Banditism
Doni sõjaväeringkond
Doni sõjaväeringkond (vene keeles Донской военный округ, Донской ВО) oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1953 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Doni sõjaväeringkond
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Eriosakond
Feliks Dzeržinski
Feliks Dzeržinski 1918. aastal. Feliks Edmundovitš Dzeržinski (poola keeles Feliks Dzierżyński, vene keeles Феликс Эдмундович Дзержинский, kasutas ka varjunime "Juzef", "Domanski"; 11. september 1877 Kojdanaŭ lähedal (praegu Dziaržynsk) Vilniuse kubermangus (tänapäeva Valgevenes) – 20.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Feliks Dzeržinski
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Flotill
Genrihh Jagoda
Genrihh Jagoda (1936) Genrihh Grigorjevitš Jagoda (vene keeles ГенрихГригорьевич Ягода; sünnijärgne nimi Jenohh Geršonovitš Jeguda (vene ЕнохГершонович Йегуда); 19. november (vkj. 7. november) 1891 Rõbinsk, Jaroslavli kubermang, Venemaa Keisririik – 15.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Genrihh Jagoda
Jakov Agranov
Jakov Saulovitš Agranov (vene: Яков Саулович Агранов, sünninimega Jakov Saulovitš Sorenson; 12. oktoober 1893 Tšatšersk – 1. august 1938 Kommunarka) oli tšekist, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse riikliku julgeoleku 1.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Jakov Agranov
Jan Berzin
Jan Berzin (ka Jānis Bērziņš; õieti Pēteris Ķuzis, vene keeles Берзин (Беpзинь) Ян Карлович, Кюзис Петерис), hüüdnimi Vanamees «Старик»; 13.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Jan Berzin
Kaitsetööstus
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Kaitsetööstus
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Kapten
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja KGB
Korpus
"Korpus" on ladina algupäraga sõna, mille eri tähendused saavad kõik alguse mõistest 'keha', mida sõna corpus algselt väljendas.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Korpus
Laevastik
Laevastik on kindla eesmärgiga moodustatud ja juhitud laevade (mõnikord ka muude veesõidukite) grupp või organisatsioon.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Laevastik
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Lavrenti Beria
Lõuna-Uurali sõjaväeringkond
Lõuna-Uurali sõjaväeringkond (vene keeles Южно-Уральский военный округ, ЮжУрВО) oli aastatel 1941–1958 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Lõuna-Uurali sõjaväeringkond
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Leitnant
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Leningradi sõjaväeringkond
Luure Peavalitsus
Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Luure Peavalitsus
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Major
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Moskva
Moskva sõjaväeringkond
Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Moskva sõjaväeringkond
Musta mere laevastik
Musta mere laevastik (vene keeles Черноморский флот, lühend ЧФ) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille põhiline tegevuspiirkond on Must meri.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Musta mere laevastik
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
Nõukogude Liidu väegrupi Saksamaal embleem Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal (vene keeles Группа советскихвойск в Германии; saksa keeles Gruppe der Sowjetischen Streitkräfte in Deutschland) oli NSV Liidu relvajõudude operatiiv-strateegiline väegrupp Saksamaal (dislotseerus aastatel 1945–1949 Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal, 1949–1990 Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja pärast Saksa DV liitmist Lääne-Saksamaaga 1990–1994 Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NKVD
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Nooremleitnant
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957) NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu merevägi
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Объединенное государственное политическое управление (ОГПУ) при СНК СССР) oli NSV Liidu sise- ja riikliku julgeoleku ametkond aastail 1923–1934.
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
Venemaa relvajõudude kindralstaabi peahoone) NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap (vene keeles Генеральный штаб Вооружённыхсил СССР) oli Vene SFNV (1921–1922) ja Nõukogude Liidu (1922–1991) relvajõudude üks keskseid juhtimisorganeid, kindralstaap.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium
NSV Liidu relvajõudude minister Nikolai Bulganin (1947–1949), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium (vene keeles Министерство ВооруженныхСил СССР) oli aastatel 1946–1950 Nõukogude Liidu relvajõudude keskne riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат Военно-морского флота СССР) oli aastatel 1937–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Polkovnik
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Prantsusmaa
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Punaarmee
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Riiklik julgeolek
Riikliku julgeoleku 1. järgu komissar
Riikliku julgeoleku 1.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Riikliku julgeoleku 1. järgu komissar
Riikliku julgeoleku major
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku major (vene keeles майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees aastatel 1935–1940 brigaadikomandör, 1940–1943 polkovnik ja 1943–1945 major.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Riikliku julgeoleku major
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Sõjaväeringkond
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Sisejulgeolek
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja SMERŠ
Solomon Mogilevski
Solomon Mogilevski (vene Могилевский Соломон Григорьевич) (1885 Pavlograd Jekaterinoslavi kubermang – 22. märts 1925 NSV Liit Põhja-Kaukaasia) oli Venemaa revolutsionäär ja Nõukogude riiklike julgeolekuasutuste töötaja, Nõukogude välisluure ülem aastatel 1921–1922.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Solomon Mogilevski
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Tauria sõjaväeringkond
Tauria sõjaväeringkond (vene keeles Таврический военный округ, Таврический ВО) oli aastatel 1945–1956 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Tauria sõjaväeringkond
Tšekaa
Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Tšekaa
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Teine maailmasõda
Timofei Samsonov
Timofei Samsonov (vene keeles Самсонов Тимофей Петрович; 9. mai 1888 – 28. oktoober 1956) oli Nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku (Tšekaa) juhtivtöötaja.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Timofei Samsonov
Vaikse ookeani laevastik
Vaikse ookeani laevastiku embleem Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku Vaikse ookeani laevastik (vene keeles Тихоокеанский флот ВМФ России, lühend TOF, ka TF) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille peabaas asub Vladivostokis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vaikse ookeani laevastik
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Valgekaartlased
Vanemleitnant
Vanemleitnant on sõjaväeline auaste.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vanemleitnant
Vastuluure
Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vastuluure
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vene keel
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Государственное политическое управление при НКВД РСФСР, lühend ГПУ при НКВД РСФСР) oli Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule allunud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku tagamise ametkond aastatel 1922–1923.
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Venemaa Keisririik
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Venemaa kodusõda
Viktor Abakumov
Viktor Semjonovitš Abakumov (Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Viktor Abakumov
Vjatšeslav Menžinski
Vjatšeslav Menžinski (vene Вячеслав Рудольфович Менжинский, poolapäraselt Wiaczesław Mienżynski; 31. august 1874 Peterburi Venemaa keisririik – 10. mai 1934 Moskva NSV Liit) oli nõukogude poliitik ja Nõukogude julgeolekuorganite – Tšekaa, GPU juhtivtöötaja ja NSV Liidu OGPU juht aastatel 1926–1934.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vjatšeslav Menžinski
Vladimir Dekanozov
Vladimir Dekanozov (1938) Vladimir Georgijevitš Dekanozov (vene keeles Владимир Георгиевич Деканозов; juuni 1898 Bakuu, Venemaa Keisririik – 23. detsember 1953 Moskva) oli grusiini rahvusest Nõukogude Liidu diplomaat, NKVD juhtivtöötaja ja Gruusia NSV riigitegelane.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vladimir Dekanozov
Volga sõjaväeringkond
Volga sõjaväeringkond (vene keeles Приволжский военный округ, ПриВО), aastast 1974 Punalipuline Volga sõjaväeringkond (Краснознамённый Приволжский военный округ) oli aastatel 1918–1989 ja 1992–2001 Nõukogude Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Volga sõjaväeringkond
Voroneži sõjaväeringkond
Voroneži sõjaväeringkond (vene keeles Воронежский военный округ, ВВО) oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1960 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Voroneži sõjaväeringkond
Vsevolod Merkulov
Vsevolod Merkulov (vene keeles Всеволод Николаевич Меркулов; 6. november 1895 Zaqatala – 23. detsember 1953 Moskva) oli NSV Liidu partei- ja riigitegelane, luuraja.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Vsevolod Merkulov
10. oktoober
10.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 10. oktoober
12. juuni
12.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 12. juuni
14. august
14.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 14. august
14. juuli
14.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 14. juuli
15. september
15.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 15. september
16. juuli
16.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 16. juuli
17. juuli
17.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 17. juuli
17. märts
17.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 17. märts
1878
1878.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1878
1888
1888.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1888
1891
1891.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1891
1895
1895.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1895
1896
1896.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1896
1897
1897.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1897
1898
1898.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1898
19. detsember
19.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 19. detsember
19. veebruar
19.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 19. veebruar
1901
1901.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1901
1906
1906.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1906
1918
1918.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1918
1937
1937.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1937
1938
1938.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1938
1939
1939.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1939
1940
1940.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1940
1941
1941.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1941
1946
1946.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1946
1949
1949.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1949
1953
1953.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1953
1954
1954.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1954
1963
1963.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1963
1966
1966.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1966
1967
1967.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1967
1970
1970.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1970
1971
1971.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1971
1974
1974.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1974
1987
1987.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1987
1990
1990.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1990
1991
1991.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 1991
2. detsember
2.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 2. detsember
20. juuni
20.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 20. juuni
22. oktoober
22.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 22. oktoober
23. detsember
23.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 23. detsember
23. veebruar
23.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 23. veebruar
25. veebruar
25.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 25. veebruar
27. november
27.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 27. november
28. juuli
28.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 28. juuli
29. august
29.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 29. august
4. september
4.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 4. september
5. veebruar
5.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 5. veebruar
6. veebruar
6.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 6. veebruar
8. juuli
8.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 8. juuli
9. november
9.
Vaata NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja 9. november
Tuntud ka kui NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus.