Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Prantsusmaa

Index Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

176 suhted: Air France, Akvitaania kuningriik, Akvitaania madalik, Alam-Saksi, Alpes-Maritimesi departemang, Alpid, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Antimon, Ardennid, Arianism, Arseen, Auto, Auvergne, Auvergne-Rhône-Alpes, Avaarid, Île-de-France, Šveits, ÜRO Julgeolekunõukogu, Édouard Philippe, Baieri, Barcelona, Baskid, Belgia, Biskaia laht, Boksiit, Bourbonide restauratsioon, Bretagne, Chlodovech I, Dünastia, Eesti-Prantsusmaa suhted, Emmanuel Macron, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Flandria, François Hollande, Frangi riik, Gallia, Germaanlased, Graniit, Guadeloupe, Hiina, Hispaania, Holland, Islam, Itaalia, Juura mäed, Kaaliumkarbonaat, Kanjon, ..., Kaoliin, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Karst, Katoliiklus, Kõrgustik, Keldid, Kesk-Euroopa aeg, Keskaegne Prantsusmaa, Keskmassiiv, Keskpiirkond (Prantsusmaa), Kilt, Kivim, Kivisüsi, Korsika, Kriit, Kuld, La Manche, Landes'i departemang, Languedoc, Laviin, Leo III (paavst), Limousin, Liustik, Loire, Lubjakivi, Ludwig Vaga, Luide, Luksemburg, Maakoor, Majordoomus, Marianne, Marseljees, Martinique, Mäekuru, Merovingid, Metsapõleng, Monaco, Mont Blanc, NATO, Nicolas Sarkozy, Nioobium, Normandia, Oksitaania, Orkaan, Paavst, Pariis, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Parlament, Pays de la Loire, Päevakivi, Põud, Petrooleum, Pippin Lühike, Poolpresidentaalne vabariik, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse frank, Prantsuse Guajaana, Prantsuse keel, Prantsuse muusika, Prantsuse teine keisririik, Prantsusmaa, Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel, Prantsusmaa jalgpallikoondis, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa linnade loend, Prantsusmaa lipp, Prantsusmaa meedia, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa näitlejate loend, Prantsusmaa peaminister, Prantsusmaa peaministrite loend, Prantsusmaa president, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa siseminister, Prantsusmaa siseministrite loend, Prantsusmaa Teine Vabariik, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa veinid, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Rauamaak, Ravim, Réunion, Rein, Rhône, Rooma riik, Saksamaa, Savi, Sisemajanduse kogutoodang, Somme, Suurbritannia, Tantaal, Tasandik, Torm, Tsink, Tuumaelektrijaam, Uraan, Vabadus, võrdsus, vendlus, Vahemeri, Verduni leping, Vogeesid, Vulkaan, Vulkanism, .fr, 1. sajand eKr, 1999, 486, 496, 5. sajand, 511, 751, 771, 774, 788, 796, 800, 801, 804, 814, 840, 843, 884, 887. Laienda indeks (126 rohkem) »

Air France

Air France (varem Société Air France) on Prantsusmaa rahvuslik lennukompanii ja üks suurimaid lennufirmasid maailmas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Air France · Näe rohkem »

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Uus!!: Prantsusmaa ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »

Akvitaania madalik

Garonne'i jõe asukoht (paksu sinise joonega) Akvitaania madalik ehk Garonne'i madalik on madalik Prantsusmaa edelaosas Garonne'i jõe kesk- ja alamjooksul Püreneede, Keskmassiivi ja Biskaia lahe vahel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Akvitaania madalik · Näe rohkem »

Alam-Saksi

Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alam-Saksi · Näe rohkem »

Alpes-Maritimesi departemang

Alpes-Maritimes (ka Ranniku-Alpid) on departemang Prantsusmaa kagunurgas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpes-Maritimesi departemang · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpid · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Uus!!: Prantsusmaa ja Andorra · Näe rohkem »

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Uus!!: Prantsusmaa ja Antimon · Näe rohkem »

Ardennid

Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ardennid · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Arianism · Näe rohkem »

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Uus!!: Prantsusmaa ja Arseen · Näe rohkem »

Auto

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.

Uus!!: Prantsusmaa ja Auto · Näe rohkem »

Auvergne

Auvergne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Auvergne · Näe rohkem »

Auvergne-Rhône-Alpes

Auvergne-Rhône-Alpes on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus).

Uus!!: Prantsusmaa ja Auvergne-Rhône-Alpes · Näe rohkem »

Avaarid

Avaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Avaarid · Näe rohkem »

Île-de-France

Île-de-France ('Prantsusmaa saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Île-de-France · Näe rohkem »

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Šveits · Näe rohkem »

ÜRO Julgeolekunõukogu

ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.

Uus!!: Prantsusmaa ja ÜRO Julgeolekunõukogu · Näe rohkem »

Édouard Philippe

Édouard Philippe Édouard Philippe (sündinud 28. novembril 1970 Rouenis) on Prantsusmaa poliitik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Édouard Philippe · Näe rohkem »

Baieri

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Prantsusmaa ja Baieri · Näe rohkem »

Barcelona

Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.

Uus!!: Prantsusmaa ja Barcelona · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Baskid · Näe rohkem »

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Belgia · Näe rohkem »

Biskaia laht

pisi pisi Kaljune lõunarannik Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul.

Uus!!: Prantsusmaa ja Biskaia laht · Näe rohkem »

Boksiit

Boksiit Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Boksiit · Näe rohkem »

Bourbonide restauratsioon

See artikkel räägib Bourbonide restauratsioonist Prantsusmaal pärast Napoleoni kukutamist; teiste sarnaste sündmuste kohta vaata artiklit Bourbonide restauratsioon (täpsustus) ---- Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Bourbonide restauratsioon · Näe rohkem »

Bretagne

Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Bretagne · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 Tournai – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja.

Uus!!: Prantsusmaa ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Prantsusmaa ja Dünastia · Näe rohkem »

Eesti-Prantsusmaa suhted

Eesti-Prantsusmaa suhted said alguse pärast Eesti iseseisvumist 1918.

Uus!!: Prantsusmaa ja Eesti-Prantsusmaa suhted · Näe rohkem »

Emmanuel Macron

Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst.

Uus!!: Prantsusmaa ja Emmanuel Macron · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol Eurod ja sendid Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Flandria · Näe rohkem »

François Hollande

François Hollande (2012) François Gérard Georges Nicolas Hollande (sündinud 12. augustil 1954 Rouenis) on Prantsusmaa poliitik, alates 15. maist 2012 Prantsusmaa president.

Uus!!: Prantsusmaa ja François Hollande · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Frangi riik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Gallia · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Prantsusmaa ja Germaanlased · Näe rohkem »

Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Prantsusmaa ja Graniit · Näe rohkem »

Guadeloupe

Guadeloupe on Prantsusmaa meretagune piirkond ja meretagune departemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Guadeloupe · Näe rohkem »

Hiina

Hiina (traditsioonilises hiina kirjas 中國; lihtsustatud hiina kirjas 中国; pinyin'is Zhōngguó) on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hiina · Näe rohkem »

Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España), ametliku nimega Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España), on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hispaania · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Holland · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine ' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Islam · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Itaalia · Näe rohkem »

Juura mäed

Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Juura mäed · Näe rohkem »

Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »

Kanjon

Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kanjon · Näe rohkem »

Kaoliin

Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kaoliin · Näe rohkem »

Karl Martell

Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karl Martell · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karolingid · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karst · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Prantsusmaa ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kõrgustik

Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200-500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kõrgustik · Näe rohkem »

Keldid

Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keldid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa aeg

Kesk-Euroopa aeg (inglise k Central European Time, CET) on üks vööndiaja UTC + 1 h nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Keskaegne Prantsusmaa

Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »

Keskmassiiv

thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keskmassiiv · Näe rohkem »

Keskpiirkond (Prantsusmaa)

Keskpiirkond on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keskpiirkond (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Kilt

Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kilt · Näe rohkem »

Kivim

Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Prantsusmaa ja Kivim · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Korsika · Näe rohkem »

Kriit

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud. Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kriit · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kuld · Näe rohkem »

La Manche

La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Euroopa mandriosa ja Suurbritannia saare vahel.

Uus!!: Prantsusmaa ja La Manche · Näe rohkem »

Landes'i departemang

Landes on departemang Akvitaania piirkonnas Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Landes'i departemang · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Prantsusmaa ja Languedoc · Näe rohkem »

Laviin

Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.

Uus!!: Prantsusmaa ja Laviin · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Prantsusmaa ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Limousin

Limousin on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Limousin · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Liustik · Näe rohkem »

Loire

Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Loire · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Prantsusmaa ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Luide

Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Luide · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Luksemburg · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Prantsusmaa ja Maakoor · Näe rohkem »

Majordoomus

Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.

Uus!!: Prantsusmaa ja Majordoomus · Näe rohkem »

Marianne

Marianne on Prantsusmaa rahvuslik sümbol.

Uus!!: Prantsusmaa ja Marianne · Näe rohkem »

Marseljees

"Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.

Uus!!: Prantsusmaa ja Marseljees · Näe rohkem »

Martinique

Martinique on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Martinique · Näe rohkem »

Mäekuru

Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mäekuru · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.-8.

Uus!!: Prantsusmaa ja Merovingid · Näe rohkem »

Metsapõleng

Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.

Uus!!: Prantsusmaa ja Metsapõleng · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Uus!!: Prantsusmaa ja Monaco · Näe rohkem »

Mont Blanc

Mont Blanc Mont Blanci alale jääb ka Bionnassay' liustik. Saint-Gervais-les-Bains'st saab selle kõrvale sõita Mont Blanci trammiga. Montenversi raudtee viib Chamonix-Mont-Blancist teisele liustikule – Mer de Glace'ile Mont Blanc (itaalia keeles Monte Bianco 'valge mägi') on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mont Blanc · Näe rohkem »

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Prantsusmaa ja NATO · Näe rohkem »

Nicolas Sarkozy

Nicolas Sarkozy (2015) Nicolas Sarkozy (2010) Nicolas Sarkozy (2008) Nicolas Sarkozy (2007) Nicolas Sarkozy (sünninimega Nicolas Paul Stéphane Sárközy de Nagy-Bocsa; sündinud 28. jaanuaril 1955 Pariisis) on Prantsusmaa parempoolne poliitik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nicolas Sarkozy · Näe rohkem »

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nioobium · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Uus!!: Prantsusmaa ja Normandia · Näe rohkem »

Oksitaania

Lipu versioon, mida sagedamini kasutavad oksitaani aktivistid. Oksitaania keeltekaart. Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.

Uus!!: Prantsusmaa ja Oksitaania · Näe rohkem »

Orkaan

Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Orkaan · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Prantsusmaa ja Paavst · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pariis · Näe rohkem »

Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam

Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam (IATA: CDG, ICAO: LFPG) (prantsuse keeles Aéroport Paris-Charles de Gaulle), tuntud ka kui Roissy on lennujaam Pariisis, Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Parlament · Näe rohkem »

Pays de la Loire

Pays de la Loire on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi lääneosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pays de la Loire · Näe rohkem »

Päevakivi

Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm. Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Päevakivi · Näe rohkem »

Põud

Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.

Uus!!: Prantsusmaa ja Põud · Näe rohkem »

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Petrooleum · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Poolpresidentaalne vabariik

Poolpresidentaalne süsteem on valitsussüsteem, mille puhul riiki juhib president koos peaministri ja valitsusega.

Uus!!: Prantsusmaa ja Poolpresidentaalne vabariik · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsuse frank

Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse frank · Näe rohkem »

Prantsuse Guajaana

Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsuse muusika

Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse muusika · Näe rohkem »

Prantsuse teine keisririik

Prantsuse teine keisririik oli aastatel 1852–1870 Napoleon III imperialistlik režiim.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel

Prantsusmaa osales 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis 116 sportlasega, kes võistlesid 12 spordialal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Prantsusmaa Esimene Vabariik

Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »

Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel

Prantsusmaa on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1956. aasta lauluvõistlusest.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Prantsusmaa jalgpallikoondis

Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Prantsusmaa linnade loend

Siin on loetletud Prantsusmaa linnu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa linnade loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa lipp

Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa lipp · Näe rohkem »

Prantsusmaa meedia

Prantsusmaa meedia on üks Euroopa suurimaid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa meedia · Näe rohkem »

Prantsusmaa monarhide loend

Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa näitlejate loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa näitlejate loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa peaminister

Prantsusmaa peaminister (le Premier Ministre de la République Française) on Prantsuse Vabariigi (Viies Vabariik) Ministrite Nõukogu esimees (valitsusjuht).

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa peaminister · Näe rohkem »

Prantsusmaa peaministrite loend

See on Prantsusmaa peaministrite loend.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa peaministrite loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa president

Prantsusmaa president (prantsuse keeles Président de la République française), täpsemalt Prantsuse Vabariigi President, on Prantsusmaa valitud riigipea.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa president · Näe rohkem »

Prantsusmaa riigipeade loend

Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates esimesest Prantsuse kuningast Charles I Vaprast, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa siseminister

Prantsusmaa siseminister (Ministre de l’Intérieur et de l’Aménagement du Territoire) on üks tähtsamaid valitsusliikmeid Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa siseminister · Näe rohkem »

Prantsusmaa siseministrite loend

Siin on loetletud Prantsusmaa siseministrid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa siseministrite loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa Teine Vabariik

Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa Teine Vabariik · Näe rohkem »

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 See artikkel kirjeldab protsessi, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa veinid

Prantsusmaa veinid ehk prantsuse veinid on Prantsusmaal toodetud veinid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa veinid · Näe rohkem »

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Provence-Alpes-Côte d'Azur on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi kaguosas Vahemere kaldal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Provence-Alpes-Côte d'Azur · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rauamaak · Näe rohkem »

Ravim

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ravim · Näe rohkem »

Réunion

Réunion on Prantsusmaa meretagune piirkond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Réunion · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa k. Rhein, prantsuse k. Rhin) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rein · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa Rhone; valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rhône · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Prantsusmaa ja Savi · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Somme

Somme on jõgi Somme'i departemangus Picardie' piirkonnas Põhja-Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Somme · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73, metall.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tantaal · Näe rohkem »

Tasandik

Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tasandik · Näe rohkem »

Torm

Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Torm · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tsink · Näe rohkem »

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Prantsusmaa ja Uraan · Näe rohkem »

Vabadus, võrdsus, vendlus

"Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternité) on Prantsusmaa deviis.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vabadus, võrdsus, vendlus · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vahemeri · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal. Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Verduni leping · Näe rohkem »

Vogeesid

Vogeesid (prantsuse Vosges) on mäed Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vogeesid · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga. Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vulkanism · Näe rohkem »

.fr

.fr on Prantsusmaa Interneti tippdomeen.

Uus!!: Prantsusmaa ja .fr · Näe rohkem »

1. sajand eKr

1.

Uus!!: Prantsusmaa ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Prantsusmaa ja 1999 · Näe rohkem »

486

486, aasta.

Uus!!: Prantsusmaa ja 486 · Näe rohkem »

496

496.

Uus!!: Prantsusmaa ja 496 · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Prantsusmaa ja 5. sajand · Näe rohkem »

511

511.

Uus!!: Prantsusmaa ja 511 · Näe rohkem »

751

751.

Uus!!: Prantsusmaa ja 751 · Näe rohkem »

771

771.

Uus!!: Prantsusmaa ja 771 · Näe rohkem »

774

774.

Uus!!: Prantsusmaa ja 774 · Näe rohkem »

788

788.

Uus!!: Prantsusmaa ja 788 · Näe rohkem »

796

796.

Uus!!: Prantsusmaa ja 796 · Näe rohkem »

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Uus!!: Prantsusmaa ja 800 · Näe rohkem »

801

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.

Uus!!: Prantsusmaa ja 801 · Näe rohkem »

804

804.

Uus!!: Prantsusmaa ja 804 · Näe rohkem »

814

814.

Uus!!: Prantsusmaa ja 814 · Näe rohkem »

840

840.

Uus!!: Prantsusmaa ja 840 · Näe rohkem »

843

843.

Uus!!: Prantsusmaa ja 843 · Näe rohkem »

884

884.

Uus!!: Prantsusmaa ja 884 · Näe rohkem »

887

887.

Uus!!: Prantsusmaa ja 887 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

FRA, Prantsuse, Prantsuse Vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »