Sisukord
61 suhted: Aneemia, Antiseptika, Askorbiinhape, Atlandi ookean, Õitsemine, Õunhape, B1-vitamiin, B6-vitamiin, Emasõis, Foolhape, Fosfor, Harilik tamm, Hiina, Hispaania, Hobukastan, Isasõis, Itaalia, Jaapan, Kaalium, Kaheidulehelised, Kaltsium, Kaspia meri, Kastanipuu, Katteseemnetaimed, Köha, Korea, Kreeka, Lülipuit, Lõuna-Euroopa, Mikroelemendid, Mineraaltoiteained, Nahaparkimine, Orav, Orgaanilised happed, Pähkel, Pöögilaadsed, Pöögilised, Piimhape, Portugal, Prantsusmaa, Puistu, Pung, Puukoor, Rasvhapped, Sahhariidid, Süstjas leht, Seebipuulised, Sidrunhape, Suhkrud, Taimed, ... Laienda indeks (11 rohkem) »
- Söödavad pähklid ja seemned
Aneemia
Aneemia (ladina keeles anaemia, vanakreeka keeles ἀναιμία anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest väiksem.
Vaata Harilik kastanipuu ja Aneemia
Antiseptika
Antiseptika on mikroobide hävitamine elusatel kudedel antiseptilise vahendiga.
Vaata Harilik kastanipuu ja Antiseptika
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Vaata Harilik kastanipuu ja Askorbiinhape
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Harilik kastanipuu ja Atlandi ookean
Õitsemine
Vesiroosi õitsemise ajavahe salvestus Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude (avanemata õis) puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.
Vaata Harilik kastanipuu ja Õitsemine
Õunhape
Õunhape (molekulvalem C3H4O5), on värvitu kristalliline orgaaniline aine, süsivesinik, (mitte ajada segi maloonhappega ehk hüdroksüpropaandihappega, valemiga C3H4O4), Kuulub dihapete hulka.
Vaata Harilik kastanipuu ja Õunhape
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Vaata Harilik kastanipuu ja B1-vitamiin
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Vaata Harilik kastanipuu ja B6-vitamiin
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Harilik kastanipuu ja Emasõis
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Vaata Harilik kastanipuu ja Foolhape
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Harilik kastanipuu ja Fosfor
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Harilik kastanipuu ja Harilik tamm
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Harilik kastanipuu ja Hiina
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Harilik kastanipuu ja Hispaania
Hobukastan
Hobukastan (Aesculus) on taimeperekond sugukonnast seebipuulised.
Vaata Harilik kastanipuu ja Hobukastan
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Harilik kastanipuu ja Isasõis
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Harilik kastanipuu ja Itaalia
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Harilik kastanipuu ja Jaapan
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kaalium
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kaheidulehelised
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kaltsium
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kaspia meri
Kastanipuu
Kastanipuu (Castanea) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kastanipuu
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Harilik kastanipuu ja Katteseemnetaimed
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Vaata Harilik kastanipuu ja Köha
Korea
Korea on maa Kaug-Idas Korea poolsaarel Hiina ja Jaapani vahel.
Vaata Harilik kastanipuu ja Korea
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Kreeka
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Vaata Harilik kastanipuu ja Lülipuit
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Vaata Harilik kastanipuu ja Lõuna-Euroopa
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Vaata Harilik kastanipuu ja Mikroelemendid
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Mineraaltoiteained
Nahaparkimine
Nahaparkimine (ka: parkimine) on toornaha töötlemine mehaaniliste ja keemiliste meetodite abil nahaks.
Vaata Harilik kastanipuu ja Nahaparkimine
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Vaata Harilik kastanipuu ja Orav
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Vaata Harilik kastanipuu ja Orgaanilised happed
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Vaata Harilik kastanipuu ja Pähkel
Pöögilaadsed
Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.
Vaata Harilik kastanipuu ja Pöögilaadsed
Pöögilised
Pöögilised (Fagaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.
Vaata Harilik kastanipuu ja Pöögilised
Piimhape
L(+)-piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ja lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH.
Vaata Harilik kastanipuu ja Piimhape
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Harilik kastanipuu ja Portugal
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Harilik kastanipuu ja Prantsusmaa
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Vaata Harilik kastanipuu ja Puistu
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Harilik kastanipuu ja Pung
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Puukoor
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Harilik kastanipuu ja Rasvhapped
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Harilik kastanipuu ja Sahhariidid
Süstjas leht
pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.
Vaata Harilik kastanipuu ja Süstjas leht
Seebipuulised
Seebipuulised (Sapindaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Harilik kastanipuu ja Seebipuulised
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Vaata Harilik kastanipuu ja Sidrunhape
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Harilik kastanipuu ja Suhkrud
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik kastanipuu ja Taimed
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Tärklis
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Harilik kastanipuu ja Türgi
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Harilik kastanipuu ja Tüvi
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Vaata Harilik kastanipuu ja Urb
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Harilik kastanipuu ja Vahemere maad
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Valgud
Värvaine
Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.
Vaata Harilik kastanipuu ja Värvaine
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Harilik kastanipuu ja Võrse
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Vaata Harilik kastanipuu ja Võsa
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Harilik kastanipuu ja Vili
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Harilik kastanipuu ja Vitamiinid
Vaata ka
Söödavad pähklid ja seemned
- Õlisalvei
- Õlisalvei seemned
- Üheokkaline mänd
- Alpi seedermänd
- Argaaniapuu
- Beetlipähkel
- Brasiilia araukaaria
- Bunge mänd
- Hall pähklipuu
- Harilik apteegitill
- Harilik kastanipuu
- Harilik maapähkel
- Harilik mandlipuu
- Harilik päevalill
- Harilik pöök
- Harilik pistaatsia
- Harilik seesam
- Hikkoripuu
- Kääbus-seedermänd
- Kakaopuu seemned
- Kastanipuu
- Kohvioad
- Korea seedermänd
- Kreeka pähklid
- Kreeka pähklipuu
- Lääneanakard
- Luuvili
- Müür-hanemalts
- Marikäbi
- Maruula-elevandiõunapuu
- Must pähklipuu
- Pähkel
- Pähklipuu
- Pöök
- Parapähklipuu
- Piinia
- Pinus maximartinezii
- Pistaatsia
- Raps
- Sarapuu (perekond)
- Sarapuupähkel
- Seedermännipähkel
- Siberi seedermänd
- Suhkrumänd
- Tõru
- Tera
- Valge hanemalts
Tuntud ka kui Castanea sativa, Castanea vulgaris.