Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Taimed

Index Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

220 suhted: Aas-karukell, Alkaloidid, Aminohapped, Aretus, Atsüülrühm, Atsetüülkoensüüm A, Autotroof, Õhk, Õis, Bakterid, Basiilik, Bioloogia, Botaanika, Botaanika mõisteid, C3-taimed, Devon, Diaspoor, Diploidsus, Duplikatsioon, Eestis kaitstavate sammalde loend, Eeterlikud õlid, Elu, Endofüüdid, Endosümbioos, Ensüüm, Eos, Epiderm, Ernst Haeckel, Eukarüoodid, Evolutsioon, Fülogenees, Fütotsönoos, Fenool, Fenotüübiline plastilisus, Flavonoidid, Fotosüntees, Gametofüüt, Geen, Geneetika, Genoom, Geobotaanika, Haploidsus, Hapnik, Harilik kakaopuu, Harilik kuusk, Harilik laanesõnajalg, Harilik müürlook, Harilik mustikas, Harilik pune, Harilik raudrohi, ..., Harilik vesihernes, Harilik vesisulg, Harunemine, Hübriid, Hüdrobotaanika, Hüdrofoobsus, Hõimkond, Hõlmikpuu, Hõlmikpuulised, Heiti Paves, Helviksammaltaimed, Herbivoor, Heterotroof, Imetajad, Inglise keel, Juhtkude, Juur, Juurestik, Kaktuselised, Kambrium, Kariloom, Kassiristik, Kataveski hiiekadakas, Kattekold, Katteseemnetaimed, Kõdersammaltaimed, Keila, Keskkonna heterogeensus, Klaad, Klass (bioloogia), Klorofüll, Kloroplast, Kohasus, Kromosoom, Kultuurtaim, Kutiikula (botaanika), Ladina keel, Lõhn, Leht, Lehtsammaltaimed, Ligniin, Liitvetikad, Lipiidid, Loomad, Mais, Maitse, Makromolekul, Mändvetiktaimed, Mesilane, Metaboliit, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Molekulaarbioloogia, Morfoloogia (bioloogia), Mudelorganism, Mullastik, Namibi kõrb, Näljahäda, Närvisüsteem, Nektar, Nisu, Nobeli rahuauhind, Okaspuutaimed, Orgaanilised ühendid, Paleobotaanika, Paleosoikum, Paljasseemnetaimed, Paljunemine, Parafüleetiline rühm, Parasitism, Patogeen, Päevalill, Põllumajandus, Pinnas, Piparmünt, Plastiidid, Plastsus, Ploidsus, Pomerantsvili, Prokarüoot, Protistid, Pruunvetikad, Puitumine, Punavetikad, Pung, Putukad, Rabamurakas, Rakukest, Rakumembraan, Raps, Ravimtaimed, Ränivetikad, Riis, Risoom, Roheline revolutsioon, Rohevetikad, Rohevetiktaimed, Sahhariidid, Salvei, Sammaltaimed, Süda tänava hõlmikpuu, Sülg, Sümbioos, Süsihappegaas, Süsteemne omandatud resistentsus, Sõnajalgtaimed, Seeme, Seemnetaimed, Seened, Sekveneerimine, Sensu lato, Sidrun, Silur, Sinihape, Soontaimed, Soonteta taimed, Sordiaretus, Sort, Sporofüüt, Struktuur, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Suhkrud, Taimeanatoomia, Taimeökoloogia, Taimed, Taimede loend, Taimefüsioloogia, Taimegeograafia, Taimemorfoloogia, Taimerakk, Taimestik, Taimkate, Tallus, Tärklis, Tüvendtaimed, Terpeenid, Toitained, Toitumisahel, Toksiin, Tolmlemine, Tolmukapea, Tolmutera, Transkriptsioon (geneetika), Transpiratsioon, Transponeeruvad elemendid, Tsüanobakterid, Tsüanogeensed glükosiidid, Tselluloos, Umbrohi, Vahad, Valgus, Valgusüntees, Valgushingamine, Vars, Väljasuremine, Värvus, Vööthuul-sõrmkäpp, Vürtsid, Võipere, Velvitšia, Vesi, Vetikad, Viburloomad, Viinapuu, Viirused, Vili, Viljastumine, 1994, 2000. Laienda indeks (170 rohkem) »

Aas-karukell

Äraõitsenud aas-karukell Roomassaares Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) on tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Taimed ja Aas-karukell · Näe rohkem »

Alkaloidid

Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm.

Uus!!: Taimed ja Alkaloidid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Taimed ja Aminohapped · Näe rohkem »

Aretus

Aretus ehk aretamine on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.

Uus!!: Taimed ja Aretus · Näe rohkem »

Atsüülrühm

Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.

Uus!!: Taimed ja Atsüülrühm · Näe rohkem »

Atsetüülkoensüüm A

Atsetüülkoensüüm A ehk atsetüül-CoA on paljudes organismi biokeemilistes reaktsioonides (eriti ainevahetuses) osalev molekul.

Uus!!: Taimed ja Atsetüülkoensüüm A · Näe rohkem »

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Uus!!: Taimed ja Autotroof · Näe rohkem »

Õhk

Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Taimed ja Õhk · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õiteks nimetatakse traditsiooniliselt katteseemnetaimede ehk õistaimede, nüüd üldse seemnetaimede morfoloogilisi struktuure, mille funktsioon on suguline paljunemine, sealhulgas tolmlemine ja viljastumine.

Uus!!: Taimed ja Õis · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Taimed ja Bakterid · Näe rohkem »

Basiilik

Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Uus!!: Taimed ja Basiilik · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Taimed ja Bioloogia · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Taimed ja Botaanika · Näe rohkem »

Botaanika mõisteid

Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.

Uus!!: Taimed ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Taimed ja C3-taimed · Näe rohkem »

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Taimed ja Devon · Näe rohkem »

Diaspoor

Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.

Uus!!: Taimed ja Diaspoor · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Taimed ja Diploidsus · Näe rohkem »

Duplikatsioon

Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.

Uus!!: Taimed ja Duplikatsioon · Näe rohkem »

Eestis kaitstavate sammalde loend

Eestis on kitse alla võetud mitmed sammaltaimede liigid.

Uus!!: Taimed ja Eestis kaitstavate sammalde loend · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Taimed ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Taimed ja Elu · Näe rohkem »

Endofüüdid

Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον "sees" + φυτόν "taim") on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.

Uus!!: Taimed ja Endofüüdid · Näe rohkem »

Endosümbioos

Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesraku kehas või rakus.

Uus!!: Taimed ja Endosümbioos · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Taimed ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Taimed ja Eos · Näe rohkem »

Epiderm

Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.

Uus!!: Taimed ja Epiderm · Näe rohkem »

Ernst Haeckel

Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.

Uus!!: Taimed ja Ernst Haeckel · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Taimed ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Taimed ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine). Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Taimed ja Fülogenees · Näe rohkem »

Fütotsönoos

Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.

Uus!!: Taimed ja Fütotsönoos · Näe rohkem »

Fenool

Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).

Uus!!: Taimed ja Fenool · Näe rohkem »

Fenotüübiline plastilisus

Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale.

Uus!!: Taimed ja Fenotüübiline plastilisus · Näe rohkem »

Flavonoidid

Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.

Uus!!: Taimed ja Flavonoidid · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Taimed ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Gametofüüt

Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.

Uus!!: Taimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Taimed ja Geen · Näe rohkem »

Geneetika

Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone ning nende materiaalseid aluseid, päriliku varieerumise mehhanisme, seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust ning nende mõju rakkudele, organismidele, perekondadele ja populatsioonidele.

Uus!!: Taimed ja Geneetika · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Taimed ja Genoom · Näe rohkem »

Geobotaanika

Geobotaanika on teadusharu, mis tegeleb taimkatte ja seda moodustavate taimekoosluste uurimisega, pöörates tähelepanu paiga edaafilistele ja klimaatilistele tingimustele.

Uus!!: Taimed ja Geobotaanika · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Uus!!: Taimed ja Haploidsus · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Taimed ja Hapnik · Näe rohkem »

Harilik kakaopuu

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Taimed ja Harilik kakaopuu · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Taimed ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik laanesõnajalg

Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) on sõnajalgtaim, mõne käsitluse järgi ainus liik laanesõnajala perekonnas.

Uus!!: Taimed ja Harilik laanesõnajalg · Näe rohkem »

Harilik müürlook

Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on ristõieliste sugukonda müürlooga perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Uus!!: Taimed ja Harilik müürlook · Näe rohkem »

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Taimed ja Harilik mustikas · Näe rohkem »

Harilik pune

Harilik pune (Origanum vulgare) on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Taimed ja Harilik pune · Näe rohkem »

Harilik raudrohi

Õisiku keelõied on harva roosad. Tolmeldamine sirelase kaasabil Harilik raudrohi (Achillea millefolium) on korvõieliste sugukonna raudrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Taimed ja Harilik raudrohi · Näe rohkem »

Harilik vesihernes

Harilik vesihernes (Utricularia vulgaris) on vesiherneliste sugukonda vesiherne perekonda kuuluv taim.

Uus!!: Taimed ja Harilik vesihernes · Näe rohkem »

Harilik vesisulg

Harilik vesisulg (Hottonia palustris) on kaheiduleheline õistaim nurmenukuliste sugukonnast.

Uus!!: Taimed ja Harilik vesisulg · Näe rohkem »

Harunemine

Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.

Uus!!: Taimed ja Harunemine · Näe rohkem »

Hübriid

Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.

Uus!!: Taimed ja Hübriid · Näe rohkem »

Hüdrobotaanika

Hüdrobotaanika on veetaimi uuriv botaanika (ühtlasi hüdrobioloogia) haru.

Uus!!: Taimed ja Hüdrobotaanika · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Taimed ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Uus!!: Taimed ja Hõimkond · Näe rohkem »

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.

Uus!!: Taimed ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »

Hõlmikpuulised

Hõlmikpuulised (Ginkgoaceae) on hõlmikpuulaadsete seltsi sugukond.

Uus!!: Taimed ja Hõlmikpuulised · Näe rohkem »

Heiti Paves

Teadusfoto 2011 lõpuüritusel. Heiti Paves (sündinud 8. märtsil 1959) on vanemteadur Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituudis, kes on pälvinud laialdast tunnustust oma fotograafiaalase tegevusega.

Uus!!: Taimed ja Heiti Paves · Näe rohkem »

Helviksammaltaimed

Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.

Uus!!: Taimed ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »

Herbivoor

Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.

Uus!!: Taimed ja Herbivoor · Näe rohkem »

Heterotroof

Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

Uus!!: Taimed ja Heterotroof · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Taimed ja Imetajad · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal.

Uus!!: Taimed ja Inglise keel · Näe rohkem »

Juhtkude

Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.

Uus!!: Taimed ja Juhtkude · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Taimed ja Juur · Näe rohkem »

Juurestik

Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.

Uus!!: Taimed ja Juurestik · Näe rohkem »

Kaktuselised

Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Taimed ja Kaktuselised · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Taimed ja Kambrium · Näe rohkem »

Kariloom

Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.

Uus!!: Taimed ja Kariloom · Näe rohkem »

Kassiristik

Kassiristik (Trifolium arvense) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.

Uus!!: Taimed ja Kassiristik · Näe rohkem »

Kataveski hiiekadakas

pisi Kataveski hiiekadakas on ohvrikadakas Harju maakonnas Kose vallas Kata külas.

Uus!!: Taimed ja Kataveski hiiekadakas · Näe rohkem »

Kattekold

Kattekold (Lycopodium annotinum) on kolla perekonda kuuluv igihaljas eostaim.

Uus!!: Taimed ja Kattekold · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Taimed ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kõdersammaltaimed

Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) on soonteta taimede hõimkond, kes on ehituselt samblad.

Uus!!: Taimed ja Kõdersammaltaimed · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Taimed ja Keila · Näe rohkem »

Keskkonna heterogeensus

Keskkonna heterogeensus on ressursside või mõjurite ruumiline ja ajaline varieeruvus.

Uus!!: Taimed ja Keskkonna heterogeensus · Näe rohkem »

Klaad

Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.

Uus!!: Taimed ja Klaad · Näe rohkem »

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Uus!!: Taimed ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Taimed ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Taimed ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Uus!!: Taimed ja Kohasus · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Taimed ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort.

Uus!!: Taimed ja Kultuurtaim · Näe rohkem »

Kutiikula (botaanika)

Jugapuu okas Kutiikula on taime lehti, noori võrseid ja muid osi kattev kaitsekile.

Uus!!: Taimed ja Kutiikula (botaanika) · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Taimed ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Taimed ja Lõhn · Näe rohkem »

Leht

Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile.

Uus!!: Taimed ja Leht · Näe rohkem »

Lehtsammaltaimed

Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.

Uus!!: Taimed ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »

Ligniin

Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.

Uus!!: Taimed ja Ligniin · Näe rohkem »

Liitvetikad

Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.

Uus!!: Taimed ja Liitvetikad · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Taimed ja Lipiidid · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Taimed ja Loomad · Näe rohkem »

Mais

Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Taimed ja Mais · Näe rohkem »

Maitse

Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.

Uus!!: Taimed ja Maitse · Näe rohkem »

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Uus!!: Taimed ja Makromolekul · Näe rohkem »

Mändvetiktaimed

Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.

Uus!!: Taimed ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Taimed ja Mesilane · Näe rohkem »

Metaboliit

Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.

Uus!!: Taimed ja Metaboliit · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Taimed ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA. Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).

Uus!!: Taimed ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Uus!!: Taimed ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »

Morfoloogia (bioloogia)

Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.

Uus!!: Taimed ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Uus!!: Taimed ja Mudelorganism · Näe rohkem »

Mullastik

Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.

Uus!!: Taimed ja Mullastik · Näe rohkem »

Namibi kõrb

Namibi kõrb on kõrb Aafrikas.

Uus!!: Taimed ja Namibi kõrb · Näe rohkem »

Näljahäda

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Uus!!: Taimed ja Näljahäda · Näe rohkem »

Närvisüsteem

Närvisüsteem (ladina k. systema nervosum) on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat.

Uus!!: Taimed ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Uus!!: Taimed ja Nektar · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Viljaterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Taimed ja Nisu · Näe rohkem »

Nobeli rahuauhind

Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.

Uus!!: Taimed ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Taimed ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Taimed ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Paleobotaanika

lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Taimed ja Paleobotaanika · Näe rohkem »

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Uus!!: Taimed ja Paleosoikum · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Taimed ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Uus!!: Taimed ja Paljunemine · Näe rohkem »

Parafüleetiline rühm

linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.

Uus!!: Taimed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Taimed ja Parasitism · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Taimed ja Patogeen · Näe rohkem »

Päevalill

Päevalill (Helianthus) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.

Uus!!: Taimed ja Päevalill · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Taimed ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.

Uus!!: Taimed ja Pinnas · Näe rohkem »

Piparmünt

Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.

Uus!!: Taimed ja Piparmünt · Näe rohkem »

Plastiidid

Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid.

Uus!!: Taimed ja Plastiidid · Näe rohkem »

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Uus!!: Taimed ja Plastsus · Näe rohkem »

Ploidsus

Ploidsus (inglise ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Taimed ja Ploidsus · Näe rohkem »

Pomerantsvili

Apelsini pomerantsvili Pomerantsvili ehk tsitrusvili ehk hesperiid on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili.

Uus!!: Taimed ja Pomerantsvili · Näe rohkem »

Prokarüoot

Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Taimed ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Protistid

Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Uus!!: Taimed ja Protistid · Näe rohkem »

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Uus!!: Taimed ja Pruunvetikad · Näe rohkem »

Puitumine

Küdoonia rohtne võrse Küdoonia juba puitunud oks Puitumine ehk lignifikatsioon on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Uus!!: Taimed ja Puitumine · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Taimed ja Punavetikad · Näe rohkem »

Pung

Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.

Uus!!: Taimed ja Pung · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Taimed ja Putukad · Näe rohkem »

Rabamurakas

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.

Uus!!: Taimed ja Rabamurakas · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest.

Uus!!: Taimed ja Rakukest · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Taimed ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Raps

pisi Raps (''Brassica napus'') Meemesilane rapsi tolmeldamas Rapsipõld õites Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast.

Uus!!: Taimed ja Raps · Näe rohkem »

Ravimtaimed

Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.

Uus!!: Taimed ja Ravimtaimed · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Taimed ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Riis

Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

Uus!!: Taimed ja Riis · Näe rohkem »

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Uus!!: Taimed ja Risoom · Näe rohkem »

Roheline revolutsioon

Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine.

Uus!!: Taimed ja Roheline revolutsioon · Näe rohkem »

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid.

Uus!!: Taimed ja Rohevetikad · Näe rohkem »

Rohevetiktaimed

Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.

Uus!!: Taimed ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Taimed ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Salvei

Salvei (Salvia) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Uus!!: Taimed ja Salvei · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Taimed ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Süda tänava hõlmikpuu

Süda tänava hõlmikpuu Süda tänava hõlmikpuu on kaitsealune hõlmikpuu Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee tänava nurgal; ühtlasi Eesti suurim ja jämedaim hõlmikpuu.

Uus!!: Taimed ja Süda tänava hõlmikpuu · Näe rohkem »

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Uus!!: Taimed ja Sülg · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Taimed ja Sümbioos · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Taimed ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsteemne omandatud resistentsus

Süsteemne omandatud resistentsus ehk süsteemselt omandatud resistentsus (inglise keeles systemic acquired resistance, lüh SAR; ka kestev resistensus) on enamiku taimede (sh katteseemnetaimed) taimeimmuunsuse liik, mille aktivatsioon, immuunvastus ja toime ning signaaliedastussüsteem põhineb organismi eelneval kokkupuutel patogeeniga.

Uus!!: Taimed ja Süsteemne omandatud resistentsus · Näe rohkem »

Sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.

Uus!!: Taimed ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Taimed ja Seeme · Näe rohkem »

Seemnetaimed

Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.

Uus!!: Taimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Taimed ja Seened · Näe rohkem »

Sekveneerimine

Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.

Uus!!: Taimed ja Sekveneerimine · Näe rohkem »

Sensu lato

Sensu lato (lühend s. l.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'laiemas mõttes'.

Uus!!: Taimed ja Sensu lato · Näe rohkem »

Sidrun

Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.

Uus!!: Taimed ja Sidrun · Näe rohkem »

Silur

Silur on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Taimed ja Silur · Näe rohkem »

Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

Uus!!: Taimed ja Sinihape · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Taimed ja Soontaimed · Näe rohkem »

Soonteta taimed

Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).

Uus!!: Taimed ja Soonteta taimed · Näe rohkem »

Sordiaretus

Sordiaretus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomise ja parandamisega.

Uus!!: Taimed ja Sordiaretus · Näe rohkem »

Sort

Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.

Uus!!: Taimed ja Sort · Näe rohkem »

Sporofüüt

Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.

Uus!!: Taimed ja Sporofüüt · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Taimed ja Struktuur · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Taimed ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Taimed ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos. Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Taimed ja Suhkrud · Näe rohkem »

Taimeanatoomia

Taimeanatoomia on õpetus taime sisestruktuuridest.

Uus!!: Taimed ja Taimeanatoomia · Näe rohkem »

Taimeökoloogia

Taimeökoloogia on ökoloogia haru, mis keskendub taimede (sh. fütotsönooside) ja neid ümbritseva keskkonna vahelistele suhetele.

Uus!!: Taimed ja Taimeökoloogia · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Taimed ja Taimed · Näe rohkem »

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.

Uus!!: Taimed ja Taimede loend · Näe rohkem »

Taimefüsioloogia

Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.

Uus!!: Taimed ja Taimefüsioloogia · Näe rohkem »

Taimegeograafia

Taimegeograafia ehk fütogeograafia on botaanika haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb taimede levilate ja leviku uurimisega.

Uus!!: Taimed ja Taimegeograafia · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia. Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Taimed ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Taimed ja Taimerakk · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Taimed ja Taimestik · Näe rohkem »

Taimkate

Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.

Uus!!: Taimed ja Taimkate · Näe rohkem »

Tallus

Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.

Uus!!: Taimed ja Tallus · Näe rohkem »

Tärklis

Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Uus!!: Taimed ja Tärklis · Näe rohkem »

Tüvendtaimed

Tüvendtaimed ehk kormofüüdid on taimed, mille rakud on diferentseerunud kudedeks ja mille organism on liigendatud erineva ülesandega organiteks.

Uus!!: Taimed ja Tüvendtaimed · Näe rohkem »

Terpeenid

Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.

Uus!!: Taimed ja Terpeenid · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.

Uus!!: Taimed ja Toitained · Näe rohkem »

Toitumisahel

Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chainhttp://termin.eki.ee/esterm/) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.

Uus!!: Taimed ja Toitumisahel · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Taimed ja Toksiin · Näe rohkem »

Tolmlemine

Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.

Uus!!: Taimed ja Tolmlemine · Näe rohkem »

Tolmukapea

ratsuritähel Tolmukapea (ladina k. anther) on tolmuka osa, milles paiknevad mikrosporangiumid tolmuteradega.

Uus!!: Taimed ja Tolmukapea · Näe rohkem »

Tolmutera

Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.

Uus!!: Taimed ja Tolmutera · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Taimed ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Transpiratsioon

Transpiratsioon ehk taimauramine on vee auramise protsess taimedest.

Uus!!: Taimed ja Transpiratsioon · Näe rohkem »

Transponeeruvad elemendid

Bakteriaalne liittransposoon, kus keskel on lisageene kodeeriv ala ja otstes IS-elemendid Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda.

Uus!!: Taimed ja Transponeeruvad elemendid · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Taimed ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

Uus!!: Taimed ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli. Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus. Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest.

Uus!!: Taimed ja Tselluloos · Näe rohkem »

Umbrohi

Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohi on taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.

Uus!!: Taimed ja Umbrohi · Näe rohkem »

Vahad

Vahad on aineklass estrite rühmast.

Uus!!: Taimed ja Vahad · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Taimed ja Valgus · Näe rohkem »

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Uus!!: Taimed ja Valgusüntees · Näe rohkem »

Valgushingamine

Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesi protsess, kus hapnik asendab süsihappegaasi Calvini tsüklis.

Uus!!: Taimed ja Valgushingamine · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Taimed ja Vars · Näe rohkem »

Väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Uus!!: Taimed ja Väljasuremine · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Taimed ja Värvus · Näe rohkem »

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Taimed ja Vööthuul-sõrmkäpp · Näe rohkem »

Vürtsid

Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.

Uus!!: Taimed ja Vürtsid · Näe rohkem »

Võipere

Võipere Võipere on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Uus!!: Taimed ja Võipere · Näe rohkem »

Velvitšia

thumb thumb Velvitšia (Welwitschia mirabilis) on ebaokaspuude klassi kuuluva velvitšialiste sugukonna ainus liik.

Uus!!: Taimed ja Velvitšia · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Taimed ja Vesi · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Taimed ja Vetikad · Näe rohkem »

Viburloomad

Viburloomad ehk flagellaadid on protistide rakuehituslik tüüp, kellele on omane vibur.

Uus!!: Taimed ja Viburloomad · Näe rohkem »

Viinapuu

Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.

Uus!!: Taimed ja Viinapuu · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Taimed ja Viirused · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Taimed ja Vili · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Taimed ja Viljastumine · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Taimed ja 1994 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Taimed ja 2000 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Plantae, Taim, Taimede kaitsemehhanismid, Taimeriik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »