Kiiremini kui brauser!
181 suhted: Aatom, Aatommassiühik, Abrasiiv, Adhesioon, Alküülhaliidid, Alkeenid, Allajahtumine, Allotroopia, Aluselisus, Amiidid, Ammoniaak, Amorfne aine, Antimon, Atsetüleen, Üliraske vesi, Baarium, Buenos Aires, Dipool, Egiptus, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektrood, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elu, Emulsioon, Eripind, Eriveekulu, Eufrat, Femto-, Floeem, Fluor, Fluoriidid, Fosfor, Fotosüntees, Funktsioon (matemaatika), Gaas, Gallium, Georgia osariigi ülikool, Germaanium, Globaalne soojenemine, Gravitatsioonijõud, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdraadid, Hüdratatsioon, ..., Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdrolüüs, Hüdroloogia, Hüdrooniumioon, Hüdrosfäär, Heksagonaalne süngoonia, Hergi Karik, Ionisatsioon, Ioonsed ained, Jää, Järv, Jõgi, Kaalium, Kaltsium, Kanal, Kapillaar, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Katood, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kloor, Kolmikpunkt, Kriitiline punkt, Kristall, Kristallhüdraat, Kristallstruktuur, Ksüleem, Laeng, Lahusti, Lainepikkus, Lämmastik, Leelis, Liitium, Liuskurlased, Liustik, Lumi, Maa, Maailmameri, Maavesi, Magevesi, Magneesium, Marss, Meri, Mesopotaamia, Metaan, Metabolism, Mineraalvesi, Molekul, Molekulaarne aine, Molekuli polaarsus, Montréal, Mpemba efekt, Naatrium, Nanomeeter, New York, Niilus, Nitriidid, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Ookean, Organell, Organism, Osmoos, Pariis, Päikesesüsteem, Põhja-Jäämeri, Põhjavesi, Põllumajandus, Pindpinevus, Pindpinevusjõud, Pinnaveekogu, Plutoonium, Poolus, Prooton, Raske vesi, Raskusjõud, Rasvad, Raud, Räni, Ränidioksiid, Reduktsioon (keemia), Rotterdam, Sahhariidid, Süsi, Sfäär, Soojusjuhtivus, Soojusmahtuvus, Soolad, Sublimeerumine, Substraat (biokeemia), Sudu, Sulamistemperatuur, Tahkis, Takistus, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tigris, Tihedus, Tiik, Tilk, Turgor, Tuumaelektrijaam, Udu, Universum, Valgud, Valgus, Väärisgaasid, Vedelik, Vee karedus, Vee kvaliteet, Veeaur, Veehoidla, Veekaitse, Veelained, Veemajandus, Veepotentsiaal, Veepuhastus, Veereostus, Veeringe, Vesilahus, Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikside, Vihm, Viskoossus, Vismut, Voolutihedus. Laienda indeks (131 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Vesi ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Vesi ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Abrasiiv
Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal on suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda (hõõrdumisel, lihvimisel, abrasioonil).
Uus!!: Vesi ja Abrasiiv · Näe rohkem »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev erinevatest materjalidest kehade pindade või erinevat tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Vesi ja Adhesioon · Näe rohkem »
Alküülhaliidid
Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).
Uus!!: Vesi ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel. Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Vesi ja Alkeenid · Näe rohkem »
Allajahtumine
Allajahtumine (harvem kasutatud terminit ülejahtumine) on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi.
Uus!!: Vesi ja Allajahtumine · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Vesi ja Allotroopia · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Vesi ja Aluselisus · Näe rohkem »
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Uus!!: Vesi ja Amiidid · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Vesi ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfsus ehk amorfne olek on ainete üks olekutest.
Uus!!: Vesi ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Vesi ja Antimon · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Vesi ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Üliraske vesi
Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega.
Uus!!: Vesi ja Üliraske vesi · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall.
Uus!!: Vesi ja Baarium · Näe rohkem »
Buenos Aires
Buenos Aires on Argentina pealinn.
Uus!!: Vesi ja Buenos Aires · Näe rohkem »
Dipool
Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.
Uus!!: Vesi ja Dipool · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Vesi ja Egiptus · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Vesi ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Vesi ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Vesi ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes. Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Vesi ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Vesi ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Vesi ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Vesi ja Elektrood · Näe rohkem »
Elektrostaatiline vastastikmõju
Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.
Uus!!: Vesi ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Vesi ja Elu · Näe rohkem »
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Uus!!: Vesi ja Emulsioon · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Vesi ja Eripind · Näe rohkem »
Eriveekulu
Eriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks.
Uus!!: Vesi ja Eriveekulu · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõed, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Vesi ja Eufrat · Näe rohkem »
Femto-
femto- (sümbol f) on SI-prefiks mõõtühikute SI-süsteemis, mis tähistab 10–15- ehk 0,000 000 000 000 001-kordset.
Uus!!: Vesi ja Femto- · Näe rohkem »
Floeem
Floeem ehk niineosa on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (suhkrud).
Uus!!: Vesi ja Floeem · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Vesi ja Fluor · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Vesi ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Vesi ja Fosfor · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Vesi ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Vesi ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Gaas
Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Vesi ja Gaas · Näe rohkem »
Gallium
Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Uus!!: Vesi ja Gallium · Näe rohkem »
Georgia osariigi ülikool
Georgia osariigi ülikool (inglise keeles Georgia State University) on ülikool Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis Atlantas.
Uus!!: Vesi ja Georgia osariigi ülikool · Näe rohkem »
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Uus!!: Vesi ja Germaanium · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2015 võrrelduna vahemikuga 1951–1980. Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Vesi ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.
Uus!!: Vesi ja Gravitatsioonijõud · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Vesi ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Vesi ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Vesi ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Uus!!: Vesi ja Hüdraadid · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Vesi ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Uus!!: Vesi ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Vesi ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Vesi ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Vesi ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Vesi ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Uus!!: Vesi ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Vesi ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Uus!!: Vesi ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja.
Uus!!: Vesi ja Hergi Karik · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Vesi ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioonsed ained
Ioonsed ained on ained, mille kristallvõre osakesed on valdavalt seotud ioonilise sidemega.
Uus!!: Vesi ja Ioonsed ained · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Vesi ja Jää · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Vesi ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Vesi ja Jõgi · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Vesi ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Vesi ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kanal
Panama kanal. Kanal (.
Uus!!: Vesi ja Kanal · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Vesi ja Kapillaar · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Vesi ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.
Uus!!: Vesi ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Vesi ja Katood · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Vesi ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Vesi ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Vesi ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Vesi ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Vesi ja Kloor · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (ingl ''triple point'') ja kriitiline punkt (ingl ''critical point'') Kolmikpunkt on mingi aine jaoks kindel temperatuuri ja rõhu väärtuste paar, mille puhul aine kolm agregaatolekut on omavahel tasakaalus.
Uus!!: Vesi ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kriitiline punkt
Kriitiline punkt on füüsikalises keemias, termodünaamikas ja tahkiseteoorias aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.
Uus!!: Vesi ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Vesi ja Kristall · Näe rohkem »
Kristallhüdraat
Kristallhüdraat on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
Uus!!: Vesi ja Kristallhüdraat · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Vesi ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Ksüleem
Ksüleem ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses.
Uus!!: Vesi ja Ksüleem · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.
Uus!!: Vesi ja Laeng · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Vesi ja Lahusti · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Vesi ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Vesi ja Lämmastik · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: Vesi ja Leelis · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Vesi ja Liitium · Näe rohkem »
Liuskurlased
Liuskurlased ehk vesijooksiklased (ka vesilutikad; Gerridae) on putukate sugukond lutikaliste alamseltsist.
Uus!!: Vesi ja Liuskurlased · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Vesi ja Liustik · Näe rohkem »
Lumi
Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Vesi ja Lumi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Vesi ja Maa · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Vesi ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Uus!!: Vesi ja Maavesi · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.
Uus!!: Vesi ja Magevesi · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Vesi ja Magneesium · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Vesi ja Marss · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Vesi ja Meri · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Vesi ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Vesi ja Metaan · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Vesi ja Metabolism · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Vesi ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Vesi ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarne aine
Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Uus!!: Vesi ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Vesi ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Montréal
Montréal (eesti keeles mööndatav ka ingliskeelne kirjapilt Montreal) on linn Kanadas, Québeci provintsi suurim linn.
Uus!!: Vesi ja Montréal · Näe rohkem »
Mpemba efekt
Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.
Uus!!: Vesi ja Mpemba efekt · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Vesi ja Naatrium · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (lühend nm) on üks miljardik ehk 10-9 ehk 0,000 000 001 meetrit.
Uus!!: Vesi ja Nanomeeter · Näe rohkem »
New York
Ülevalt päripäeva: Midtown Manhattan, Times Square, Unisphere, Brooklyni sild, One World Trade Center, Central Park, ÜRO peakorter ja Vabadussammas New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New York City suurlinnapiirkonna keskus.
Uus!!: Vesi ja New York · Näe rohkem »
Niilus
Niilus (araabia النيل (An-Nīl) ehk البحر (Al-Baḩr)) on jõgi Kirde-Aafrikas.
Uus!!: Vesi ja Niilus · Näe rohkem »
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Vesi ja Nitriidid · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).
Uus!!: Vesi ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Vesi ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Ookean
Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Vesi ja Ookean · Näe rohkem »
Organell
Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Vesi ja Organell · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Vesi ja Organism · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Vesi ja Osmoos · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.
Uus!!: Vesi ja Pariis · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Vesi ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Vesi ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Vesi ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Vesi ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Pindpinevus
Liuskurlased püsivad veepinnal tänu pindpinevusele Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.
Uus!!: Vesi ja Pindpinevus · Näe rohkem »
Pindpinevusjõud
Pindpinevusjõuks nimetatakse vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada.
Uus!!: Vesi ja Pindpinevusjõud · Näe rohkem »
Pinnaveekogu
Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.
Uus!!: Vesi ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Vesi ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega. Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Vesi ja Poolus · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Vesi ja Prooton · Näe rohkem »
Raske vesi
Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.
Uus!!: Vesi ja Raske vesi · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Vesi ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Vesi ja Rasvad · Näe rohkem »
Raud
Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Vesi ja Raud · Näe rohkem »
Räni
räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.
Uus!!: Vesi ja Räni · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.
Uus!!: Vesi ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Vesi ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Rotterdam
Rotterdam on Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis asuv linn.
Uus!!: Vesi ja Rotterdam · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Vesi ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Vesi ja Süsi · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Vesi ja Sfäär · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.
Uus!!: Vesi ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Vesi ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »
Soolad
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.
Uus!!: Vesi ja Soolad · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Sublimeerumine ehk sublimatsioon on tahke aine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta.
Uus!!: Vesi ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Vesi ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Sudu
Sudu Londonis Sudu on teatud tüüpi õhusaaste.
Uus!!: Vesi ja Sudu · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Vesi ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Vesi ja Tahkis · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Vesi ja Takistus · Näe rohkem »
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Uus!!: Vesi ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Uus!!: Vesi ja Tigris · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Vesi ja Tihedus · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Vesi ja Tiik · Näe rohkem »
Tilk
Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.
Uus!!: Vesi ja Tilk · Näe rohkem »
Turgor
Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk.
Uus!!: Vesi ja Turgor · Näe rohkem »
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Uus!!: Vesi ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Vesi ja Udu · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Vesi ja Universum · Näe rohkem »
Valgud
polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Vesi ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Vesi ja Valgus · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Vesi ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Vesi ja Vedelik · Näe rohkem »
Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Uus!!: Vesi ja Vee karedus · Näe rohkem »
Vee kvaliteet
Söögitegemiseks kõlbliku vee kättesaadavus Vee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks.
Uus!!: Vesi ja Vee kvaliteet · Näe rohkem »
Veeaur
Veeaur Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Vesi ja Veeaur · Näe rohkem »
Veehoidla
Verzasca jõel oleva paisu taha. Saesaare paisjärv talvel. Veehoidla ehk paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu.
Uus!!: Vesi ja Veehoidla · Näe rohkem »
Veekaitse
Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
Uus!!: Vesi ja Veekaitse · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Vesi ja Veelained · Näe rohkem »
Veemajandus
Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.
Uus!!: Vesi ja Veemajandus · Näe rohkem »
Veepotentsiaal
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.
Uus!!: Vesi ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »
Veepuhastus
Veepuhastusjaam Portugalis Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.
Uus!!: Vesi ja Veepuhastus · Näe rohkem »
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros. Reostusetõrje õppus Puhas Meri. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Uus!!: Vesi ja Veereostus · Näe rohkem »
Veeringe
Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all.
Uus!!: Vesi ja Veeringe · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Vesi ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Vesi ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Vesi ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Vesi ja Vesinikside · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm on vedel sadu, vastandina mittevedelatele sademetele nagu lumi, rahe ja lobjakas.
Uus!!: Vesi ja Vihm · Näe rohkem »
Viskoossus
Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.
Uus!!: Vesi ja Viskoossus · Näe rohkem »
Vismut
Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Vesi ja Vismut · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Vesi ja Voolutihedus · Näe rohkem »
