Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vesi

Index Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

181 suhted: Aatom, Aatommassiühik, Abrasiiv, Adhesioon, Alküülhaliidid, Alkeenid, Allajahtumine, Allotroopia, Aluselisus, Amiidid, Ammoniaak, Amorfne aine, Antimon, Atsetüleen, Üliraske vesi, Baarium, Buenos Aires, Dipool, Egiptus, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektrood, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elu, Emulsioon, Eripind, Eriveekulu, Eufrat, Femto-, Floeem, Fluor, Fluoriidid, Fosfor, Fotosüntees, Funktsioon (matemaatika), Gaas, Gallium, Georgia osariigi ülikool, Germaanium, Globaalne soojenemine, Gravitatsioonijõud, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdraadid, Hüdratatsioon, ..., Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdrolüüs, Hüdroloogia, Hüdrooniumioon, Hüdrosfäär, Heksagonaalne süngoonia, Hergi Karik, Ionisatsioon, Ioonsed ained, Jää, Järv, Jõgi, Kaalium, Kaltsium, Kanal, Kapillaar, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Katood, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kloor, Kolmikpunkt, Kriitiline punkt, Kristall, Kristallhüdraat, Kristallstruktuur, Ksüleem, Laeng, Lahusti, Lainepikkus, Lämmastik, Leelis, Liitium, Liuskurlased, Liustik, Lumi, Maa, Maailmameri, Maavesi, Magevesi, Magneesium, Marss, Meri, Mesopotaamia, Metaan, Metabolism, Mineraalvesi, Molekul, Molekulaarne aine, Molekuli polaarsus, Montréal, Mpemba efekt, Naatrium, Nanomeeter, New York, Niilus, Nitriidid, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Ookean, Organell, Organism, Osmoos, Pariis, Päikesesüsteem, Põhja-Jäämeri, Põhjavesi, Põllumajandus, Pindpinevus, Pindpinevusjõud, Pinnaveekogu, Plutoonium, Poolus, Prooton, Raske vesi, Raskusjõud, Rasvad, Raud, Räni, Ränidioksiid, Reduktsioon (keemia), Rotterdam, Sahhariidid, Süsi, Sfäär, Soojusjuhtivus, Soojusmahtuvus, Soolad, Sublimeerumine, Substraat (biokeemia), Sudu, Sulamistemperatuur, Tahkis, Takistus, Termohaliinne tsirkulatsioon, Tigris, Tihedus, Tiik, Tilk, Turgor, Tuumaelektrijaam, Udu, Universum, Valgud, Valgus, Väärisgaasid, Vedelik, Vee karedus, Vee kvaliteet, Veeaur, Veehoidla, Veekaitse, Veelained, Veemajandus, Veepotentsiaal, Veepuhastus, Veereostus, Veeringe, Vesilahus, Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikside, Vihm, Viskoossus, Vismut, Voolutihedus. Laienda indeks (131 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Vesi ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Vesi ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Abrasiiv

Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal on suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda (hõõrdumisel, lihvimisel, abrasioonil).

Uus!!: Vesi ja Abrasiiv · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev erinevatest materjalidest kehade pindade või erinevat tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Vesi ja Adhesioon · Näe rohkem »

Alküülhaliidid

Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).

Uus!!: Vesi ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel. Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Vesi ja Alkeenid · Näe rohkem »

Allajahtumine

Allajahtumine (harvem kasutatud terminit ülejahtumine) on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi.

Uus!!: Vesi ja Allajahtumine · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Vesi ja Allotroopia · Näe rohkem »

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Vesi ja Aluselisus · Näe rohkem »

Amiidid

Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).

Uus!!: Vesi ja Amiidid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Vesi ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfsus ehk amorfne olek on ainete üks olekutest.

Uus!!: Vesi ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Uus!!: Vesi ja Antimon · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Vesi ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Üliraske vesi

Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega.

Uus!!: Vesi ja Üliraske vesi · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall.

Uus!!: Vesi ja Baarium · Näe rohkem »

Buenos Aires

Buenos Aires on Argentina pealinn.

Uus!!: Vesi ja Buenos Aires · Näe rohkem »

Dipool

Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.

Uus!!: Vesi ja Dipool · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Vesi ja Egiptus · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Vesi ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Vesi ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Vesi ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes. Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Vesi ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Vesi ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Vesi ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Vesi ja Elektrood · Näe rohkem »

Elektrostaatiline vastastikmõju

Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.

Uus!!: Vesi ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Vesi ja Elu · Näe rohkem »

Emulsioon

Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.

Uus!!: Vesi ja Emulsioon · Näe rohkem »

Eripind

Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.

Uus!!: Vesi ja Eripind · Näe rohkem »

Eriveekulu

Eriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks.

Uus!!: Vesi ja Eriveekulu · Näe rohkem »

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõed, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Uus!!: Vesi ja Eufrat · Näe rohkem »

Femto-

femto- (sümbol f) on SI-prefiks mõõtühikute SI-süsteemis, mis tähistab 10–15- ehk 0,000 000 000 000 001-kordset.

Uus!!: Vesi ja Femto- · Näe rohkem »

Floeem

Floeem ehk niineosa on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (suhkrud).

Uus!!: Vesi ja Floeem · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Vesi ja Fluor · Näe rohkem »

Fluoriidid

Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Vesi ja Fluoriidid · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Vesi ja Fosfor · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Vesi ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Funktsioon (matemaatika)

Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).

Uus!!: Vesi ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Vesi ja Gaas · Näe rohkem »

Gallium

Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.

Uus!!: Vesi ja Gallium · Näe rohkem »

Georgia osariigi ülikool

Georgia osariigi ülikool (inglise keeles Georgia State University) on ülikool Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis Atlantas.

Uus!!: Vesi ja Georgia osariigi ülikool · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Vesi ja Germaanium · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2015 võrrelduna vahemikuga 1951–1980. Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Vesi ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.

Uus!!: Vesi ja Gravitatsioonijõud · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Vesi ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Vesi ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Vesi ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdraadid

Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.

Uus!!: Vesi ja Hüdraadid · Näe rohkem »

Hüdratatsioon

Näide hüdratatsioonist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Vesi ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Vesi ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Vesi ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Vesi ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Vesi ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Vesi ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Heksagonaalne süngoonia

Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.

Uus!!: Vesi ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja.

Uus!!: Vesi ja Hergi Karik · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Vesi ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ioonsed ained

Ioonsed ained on ained, mille kristallvõre osakesed on valdavalt seotud ioonilise sidemega.

Uus!!: Vesi ja Ioonsed ained · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Vesi ja Jää · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Vesi ja Järv · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Vesi ja Jõgi · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Vesi ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Vesi ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kanal

Panama kanal. Kanal (.

Uus!!: Vesi ja Kanal · Näe rohkem »

Kapillaar

Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.

Uus!!: Vesi ja Kapillaar · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Vesi ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Vesi ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Katood

Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.

Uus!!: Vesi ja Katood · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Vesi ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Vesi ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Vesi ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Vesi ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Vesi ja Kloor · Näe rohkem »

Kolmikpunkt

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (ingl ''triple point'') ja kriitiline punkt (ingl ''critical point'') Kolmikpunkt on mingi aine jaoks kindel temperatuuri ja rõhu väärtuste paar, mille puhul aine kolm agregaatolekut on omavahel tasakaalus.

Uus!!: Vesi ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Kriitiline punkt on füüsikalises keemias, termodünaamikas ja tahkiseteoorias aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.

Uus!!: Vesi ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Vesi ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallhüdraat

Kristallhüdraat on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.

Uus!!: Vesi ja Kristallhüdraat · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Vesi ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Ksüleem

Ksüleem ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses.

Uus!!: Vesi ja Ksüleem · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.

Uus!!: Vesi ja Laeng · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Vesi ja Lahusti · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Vesi ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Vesi ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Vesi ja Leelis · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Vesi ja Liitium · Näe rohkem »

Liuskurlased

Liuskurlased ehk vesijooksiklased (ka vesilutikad; Gerridae) on putukate sugukond lutikaliste alamseltsist.

Uus!!: Vesi ja Liuskurlased · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Vesi ja Liustik · Näe rohkem »

Lumi

Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Uus!!: Vesi ja Lumi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Vesi ja Maa · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Vesi ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maavesi

Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.

Uus!!: Vesi ja Maavesi · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.

Uus!!: Vesi ja Magevesi · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Vesi ja Magneesium · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Vesi ja Marss · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Vesi ja Meri · Näe rohkem »

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Uus!!: Vesi ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Vesi ja Metaan · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Vesi ja Metabolism · Näe rohkem »

Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Uus!!: Vesi ja Mineraalvesi · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vesi ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarne aine

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.

Uus!!: Vesi ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Vesi ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Montréal

Montréal (eesti keeles mööndatav ka ingliskeelne kirjapilt Montreal) on linn Kanadas, Québeci provintsi suurim linn.

Uus!!: Vesi ja Montréal · Näe rohkem »

Mpemba efekt

Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.

Uus!!: Vesi ja Mpemba efekt · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Vesi ja Naatrium · Näe rohkem »

Nanomeeter

Nanomeeter (lühend nm) on üks miljardik ehk 10-9 ehk 0,000 000 001 meetrit.

Uus!!: Vesi ja Nanomeeter · Näe rohkem »

New York

Ülevalt päripäeva: Midtown Manhattan, Times Square, Unisphere, Brooklyni sild, One World Trade Center, Central Park, ÜRO peakorter ja Vabadussammas New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New York City suurlinnapiirkonna keskus.

Uus!!: Vesi ja New York · Näe rohkem »

Niilus

Niilus (araabia النيل (An-Nīl) ehk البحر (Al-Baḩr)) on jõgi Kirde-Aafrikas.

Uus!!: Vesi ja Niilus · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Vesi ja Nitriidid · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Vesi ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Vesi ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Vesi ja Ookean · Näe rohkem »

Organell

Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Uus!!: Vesi ja Organell · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Vesi ja Organism · Näe rohkem »

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Uus!!: Vesi ja Osmoos · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.

Uus!!: Vesi ja Pariis · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Vesi ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Vesi ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Vesi ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Vesi ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Pindpinevus

Liuskurlased püsivad veepinnal tänu pindpinevusele Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.

Uus!!: Vesi ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pindpinevusjõud

Pindpinevusjõuks nimetatakse vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada.

Uus!!: Vesi ja Pindpinevusjõud · Näe rohkem »

Pinnaveekogu

Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.

Uus!!: Vesi ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »

Plutoonium

Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.

Uus!!: Vesi ja Plutoonium · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega. Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Vesi ja Poolus · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Vesi ja Prooton · Näe rohkem »

Raske vesi

Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.

Uus!!: Vesi ja Raske vesi · Näe rohkem »

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Uus!!: Vesi ja Raskusjõud · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Vesi ja Rasvad · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Vesi ja Raud · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Vesi ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Vesi ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Vesi ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Rotterdam

Rotterdam on Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis asuv linn.

Uus!!: Vesi ja Rotterdam · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Vesi ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Süsi

Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.

Uus!!: Vesi ja Süsi · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Vesi ja Sfäär · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.

Uus!!: Vesi ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Soojusmahtuvus

Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Uus!!: Vesi ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Vesi ja Soolad · Näe rohkem »

Sublimeerumine

Sublimeerumine ehk sublimatsioon on tahke aine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta.

Uus!!: Vesi ja Sublimeerumine · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Vesi ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Sudu

Sudu Londonis Sudu on teatud tüüpi õhusaaste.

Uus!!: Vesi ja Sudu · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Vesi ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Vesi ja Tahkis · Näe rohkem »

Takistus

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.

Uus!!: Vesi ja Takistus · Näe rohkem »

Termohaliinne tsirkulatsioon

Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.

Uus!!: Vesi ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »

Tigris

Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.

Uus!!: Vesi ja Tigris · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Vesi ja Tihedus · Näe rohkem »

Tiik

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Uus!!: Vesi ja Tiik · Näe rohkem »

Tilk

Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.

Uus!!: Vesi ja Tilk · Näe rohkem »

Turgor

Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk.

Uus!!: Vesi ja Turgor · Näe rohkem »

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.

Uus!!: Vesi ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Udu

Hommikune Narva jõgi Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.

Uus!!: Vesi ja Udu · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Vesi ja Universum · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Vesi ja Valgud · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Vesi ja Valgus · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Vesi ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Vesi ja Vedelik · Näe rohkem »

Vee karedus

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Uus!!: Vesi ja Vee karedus · Näe rohkem »

Vee kvaliteet

Söögitegemiseks kõlbliku vee kättesaadavus Vee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks.

Uus!!: Vesi ja Vee kvaliteet · Näe rohkem »

Veeaur

Veeaur Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Vesi ja Veeaur · Näe rohkem »

Veehoidla

Verzasca jõel oleva paisu taha. Saesaare paisjärv talvel. Veehoidla ehk paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu.

Uus!!: Vesi ja Veehoidla · Näe rohkem »

Veekaitse

Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.

Uus!!: Vesi ja Veekaitse · Näe rohkem »

Veelained

Veelained on vees tekkivad lained.

Uus!!: Vesi ja Veelained · Näe rohkem »

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Uus!!: Vesi ja Veemajandus · Näe rohkem »

Veepotentsiaal

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.

Uus!!: Vesi ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »

Veepuhastus

Veepuhastusjaam Portugalis Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.

Uus!!: Vesi ja Veepuhastus · Näe rohkem »

Veereostus

Vee reostumine Rio de Janeiros. Reostusetõrje õppus Puhas Meri. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Uus!!: Vesi ja Veereostus · Näe rohkem »

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all.

Uus!!: Vesi ja Veeringe · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Vesi ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Vesi ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Vesi ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Vesi ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vihm

Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm on vedel sadu, vastandina mittevedelatele sademetele nagu lumi, rahe ja lobjakas.

Uus!!: Vesi ja Vihm · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Vesi ja Viskoossus · Näe rohkem »

Vismut

Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Uus!!: Vesi ja Vismut · Näe rohkem »

Voolutihedus

Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.

Uus!!: Vesi ja Voolutihedus · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »