Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Baarium

Index Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Sisukord

  1. 59 suhted: Aatomnumber, Alkeemia, Alkoholid, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Analüütiline keemia, Bologna, Elektrolüüs, Fosfor, Gramm, Halogeenid, Hape, Hiina, Humphry Davy, India, Inglismaa, Isotoop, Itaalia, Karbonaadid, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kloor, Kloriidid, Kreeka keel, Lämmastik, Leelismuldmetallid, Maakoor, Maroko, Massiarv, Meditsiin, Merevesi, Mineraal, Mittemetallid, Nitriidid, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Paguvesi, Pürotehnika, Peroksiidid, Räni, Röntgenikiirgus, Saksamaa, Süsinik, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, ... Laienda indeks (9 rohkem) »

  2. Toksikoloogia

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Vaata Baarium ja Aatomnumber

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.

Vaata Baarium ja Alkeemia

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Vaata Baarium ja Alkoholid

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Baarium ja Alumiinium

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Vaata Baarium ja Ameerika Ühendriigid

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Vaata Baarium ja Analüütiline keemia

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Vaata Baarium ja Bologna

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Vaata Baarium ja Elektrolüüs

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Vaata Baarium ja Fosfor

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Vaata Baarium ja Gramm

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Vaata Baarium ja Halogeenid

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Vaata Baarium ja Hape

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Baarium ja Hiina

Humphry Davy

Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.

Vaata Baarium ja Humphry Davy

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Vaata Baarium ja India

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Vaata Baarium ja Inglismaa

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Vaata Baarium ja Isotoop

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Baarium ja Itaalia

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Vaata Baarium ja Karbonaadid

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Vaata Baarium ja Keemiline element

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Vaata Baarium ja Keemiline reaktsioon

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Vaata Baarium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Vaata Baarium ja Kloor

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Vaata Baarium ja Kloriidid

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Baarium ja Kreeka keel

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Vaata Baarium ja Lämmastik

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Vaata Baarium ja Leelismuldmetallid

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Vaata Baarium ja Maakoor

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.

Vaata Baarium ja Maroko

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Vaata Baarium ja Massiarv

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.

Vaata Baarium ja Meditsiin

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Vaata Baarium ja Merevesi

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Vaata Baarium ja Mineraal

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Vaata Baarium ja Mittemetallid

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Vaata Baarium ja Nitriidid

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Vaata Baarium ja Normaaltingimused

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Vaata Baarium ja Oksüdatsiooniaste

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Vaata Baarium ja Oksiidid

Paguvesi

Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.

Vaata Baarium ja Paguvesi

Pürotehnika

221x221px Pürotehnika on põlevate ja plahvatavate lõhkeainetega tegelev tehnikaharu.

Vaata Baarium ja Pürotehnika

Peroksiidid

Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).

Vaata Baarium ja Peroksiidid

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Vaata Baarium ja Räni

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Vaata Baarium ja Röntgenikiirgus

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Baarium ja Saksamaa

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Vaata Baarium ja Süsinik

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Vaata Baarium ja Stabiilne isotoop

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Vaata Baarium ja Sulam

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Vaata Baarium ja Sulamistemperatuur

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Vaata Baarium ja Sulfaadid

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Vaata Baarium ja Sulfiidid

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Vaata Baarium ja Tihedus

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Vaata Baarium ja Tina

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Vaata Baarium ja Toatemperatuur

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Baarium ja Tsink

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).

Vaata Baarium ja Vaakum

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Vaata Baarium ja Väävel

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Baarium ja Vesi

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Baarium ja Vesinik

1808

1808.

Vaata Baarium ja 1808

Vaata ka

Toksikoloogia

, Tihedus, Tina, Toatemperatuur, Tsink, Vaakum, Väävel, Vesi, Vesinik, 1808.