Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Molekuli polaarsus

Index Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Sisukord

  1. 29 suhted: Aatom, Ammoniaak, Dipool, Dipoolmoment, Elektrilaeng, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektronpaar, Etanool, Geraniool, Hapnik, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Iooniline side, Jood, Keemiline side, Kovalentne side, Lahustuvus, Molekul, Naatriumkloriid, Pindaktiivsed ained, Rasvad, Süsihappegaas, Vesi, Vesinik, Vesinikkloriid, Vesinikside, Vingugaas.

  2. Füüsikaline keemia

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Molekuli polaarsus ja Aatom

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Vaata Molekuli polaarsus ja Ammoniaak

Dipool

Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.

Vaata Molekuli polaarsus ja Dipool

Dipoolmoment

Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.

Vaata Molekuli polaarsus ja Dipoolmoment

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Vaata Molekuli polaarsus ja Elektrilaeng

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Vaata Molekuli polaarsus ja Elektron

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Vaata Molekuli polaarsus ja Elektronegatiivsus

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Vaata Molekuli polaarsus ja Elektronkiht

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Vaata Molekuli polaarsus ja Elektronpaar

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Vaata Molekuli polaarsus ja Etanool

Geraniool

Geraniooli struktuurivalem Geraniool (IUPACi nimetusega 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool, molekulivalemiga C10H18O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.

Vaata Molekuli polaarsus ja Geraniool

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Molekuli polaarsus ja Hapnik

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Vaata Molekuli polaarsus ja Hüdrofiilsus

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Vaata Molekuli polaarsus ja Hüdrofoobsus

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Vaata Molekuli polaarsus ja Iooniline side

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Vaata Molekuli polaarsus ja Jood

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Vaata Molekuli polaarsus ja Keemiline side

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Vaata Molekuli polaarsus ja Kovalentne side

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Vaata Molekuli polaarsus ja Lahustuvus

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Molekuli polaarsus ja Molekul

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Vaata Molekuli polaarsus ja Naatriumkloriid

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Vaata Molekuli polaarsus ja Pindaktiivsed ained

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Vaata Molekuli polaarsus ja Rasvad

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Vaata Molekuli polaarsus ja Süsihappegaas

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Molekuli polaarsus ja Vesi

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Molekuli polaarsus ja Vesinik

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.

Vaata Molekuli polaarsus ja Vesinikkloriid

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Vaata Molekuli polaarsus ja Vesinikside

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Vaata Molekuli polaarsus ja Vingugaas

Vaata ka

Füüsikaline keemia