Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Molekuli polaarsus

Index Molekuli polaarsus

Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

28 suhted: Aatom, Ammoniaak, Dipool, Elektrilaeng, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektronpaar, Etanool, Geraniool, Hapnik, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Iooniline side, Jood, Keemiline side, Kovalentne side, Lahustuvus, Molekul, Naatriumkloriid, Pindaktiivsed ained, Rasvad, Süsihappegaas, Vesi, Vesinik, Vesinikkloriid, Vesinikside, Vingugaas.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Aatom · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Dipool

Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Dipool · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Etanool · Näe rohkem »

Geraniool

Geraniooli struktuurvalem Geraniool (IUPACi nimetusega 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool, molekulvalemiga C10H18O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Geraniool · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Iooniline side · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Jood · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Keemiline side · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Molekul · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Rasvad · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgitust.

Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vingugaas · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »