Sisukord
49 suhted: Aatom, Alumiinium, Analüütiline keemia, Andur, Anood, Biokeemia, Detektor, Dissotsiatsioon, Eesti entsüklopeedia, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, Elektrokeemiline katmine, Elektrolüüs, Elektrolüüt, Elektron, Elektrood, Elektrosüntees, Füüsikaline keemia, Galvaanielement, Galvanotehnika, Grafiit, Ioon, Katood, Keemiline reaktsioon, Keemiline vooluallikas, Kloor, Kolloidkeemia, Korrosioon, Lahus, Materjal, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Molekul, Naatrium, Naatriumkloriid, Oksüdatsiooniaste, Polümeerid, Pooljuht, Redoksreaktsioon, Süntees, Sool, Soolad, Tehnika, Tehnoloogia, Uno Palm, Vask, Vello Past.
- Füüsikaline keemia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Elektrokeemia ja Aatom
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Elektrokeemia ja Alumiinium
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Vaata Elektrokeemia ja Analüütiline keemia
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Elektrokeemia ja Andur
Anood
Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.
Vaata Elektrokeemia ja Anood
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Elektrokeemia ja Biokeemia
Detektor
Detektor on tehnikas, füüsikas, keemias, meditsiinis ja olmes kasutatav seade mitmesuguste kiirguste, rõhu, temperatuuri, ainete jm avastamiseks mingite füüsikaliste, elektriliste või keemiliste karakteristikute, füüsioloogiliste näitajate jm muutuste kaudu.
Vaata Elektrokeemia ja Detektor
Dissotsiatsioon
Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Elektrokeemia ja Dissotsiatsioon
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Elektrokeemia ja Eesti entsüklopeedia
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrijuhtivus
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrilaeng
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrivool
Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia
Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia
Elektrokeemiline katmine
Elektrokeemilise katmise masin PCB-de katmiseks vasega Elektrokeemiline katmine ehk elektrosadestamine on protsess, milles kasutatakse lahustunud metalli katioonide redutseerimiseks elektrivoolu ja mille tagajärjel moodustub elektroodile koherentne metalli kiht.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrokeemiline katmine
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrolüüs
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrolüüt
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektrokeemia ja Elektron
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrood
Elektrosüntees
Elektrosüntees ehk elektrokeemiline süntees on elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine.
Vaata Elektrokeemia ja Elektrosüntees
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Vaata Elektrokeemia ja Füüsikaline keemia
Galvaanielement
pisi Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks.
Vaata Elektrokeemia ja Galvaanielement
Galvanotehnika
Galvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga.
Vaata Elektrokeemia ja Galvanotehnika
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Elektrokeemia ja Grafiit
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Elektrokeemia ja Ioon
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Vaata Elektrokeemia ja Katood
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Elektrokeemia ja Keemiline reaktsioon
Keemiline vooluallikas
Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.
Vaata Elektrokeemia ja Keemiline vooluallikas
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Elektrokeemia ja Kloor
Kolloidkeemia
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.
Vaata Elektrokeemia ja Kolloidkeemia
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Elektrokeemia ja Korrosioon
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Elektrokeemia ja Lahus
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Elektrokeemia ja Materjal
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Elektrokeemia ja Metallid
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Vaata Elektrokeemia ja Metallide elektrokeemiline pingerida
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Elektrokeemia ja Molekul
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Elektrokeemia ja Naatrium
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Vaata Elektrokeemia ja Naatriumkloriid
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Elektrokeemia ja Oksüdatsiooniaste
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Elektrokeemia ja Polümeerid
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Elektrokeemia ja Pooljuht
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Elektrokeemia ja Redoksreaktsioon
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Elektrokeemia ja Süntees
Sool
Sool on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Elektrokeemia ja Sool
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Elektrokeemia ja Soolad
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Elektrokeemia ja Tehnika
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Vaata Elektrokeemia ja Tehnoloogia
Uno Palm
Uno Palm Uno Palm (5. detsember 1933 Laoküla, Harjumaa – 1. märts 1989 Tartu) oli eesti keemik.
Vaata Elektrokeemia ja Uno Palm
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Elektrokeemia ja Vask
Vello Past
Vello Past (18. märts 1928 Tartu – 22. november 2014) oli eesti keemik.
Vaata Elektrokeemia ja Vello Past
Vaata ka
Füüsikaline keemia
- Absorptsioon (keemia)
- Aerosool
- Allotroopia
- Arvutuskeemia
- Aurustumine
- Daltoni seadus
- Elektrokeemia
- Elektrolüüt
- Elektronafiinsus
- Elementaarreaktsioon
- Erikaal
- Füüsikaline keemia
- Ficki difusiooniseadused
- Geel
- Happe dissotsiatsioonikonstant
- Henry seadus
- Hessi seadus
- Ionisatsioon
- Ionisatsiooniaste
- Ioon
- Keemiline afiinsus
- Keemiline potentsiaal
- Keemiline stabiilsus
- Keemiline tasakaal
- Kemosorptsioon
- Kordsete suhete seadus
- Lahus
- Lenduvus
- Mahuprotsent
- Molekuli polaarsus
- Normaaltingimused
- Oktanooli-vee jaotuskoefitsient
- Osarõhk
- Ostwaldi lahjendusseadus
- Päikeseelement
- Pöörduv reaktsioon
- Reaktsioonikoordinaat
- Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip
- Resonants (keemia)
- Sadenemine
- Segu
- Sorptsioon
- Statsionaarne olek (keemia)
- Termokeemia
- Van 't Hoffi seadus
- Veesisaldus
- White'i küvett