Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Molekul

Index Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

68 suhted: Aatom, Aatomijõumikroskoopia, Aatomituum, Aatommass, Amedeo Avogadro, Anioon, Avogadro arv, Šveits, Benseen, Biomolekul, Daniel Bernoulli, Definitsioon, Demokritos, DNA, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektronpaar, Epikuros, Füüsik, Füüsika, Gaas, Ioon, Iooniline side, Isaac Newton, Katioon, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Kõrvalahel, Kõvadus, Keemia, Keemiline aine, Keemiline side, Keemilised omadused, Kovalentne side, Kvantmehaanika, Laeng, Leukippos, Liitmine, Linus Pauling, Magnet, Matemaatik, Materjal, Metallid, Metallivõre, Mineraal, Mittekovalentne side, Molekuli polaarsus, Molekulmass, Mool, Nobeli auhind, ..., Ongström, Polümeerid, Raud, Rõhk, Saksamaa, Sümmeetria, Süsinik, Soojus, Suund, Tasakaaluolek, Teooria, Termin, Väärisgaasid, Võnkumine, Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikside. Laienda indeks (18 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Molekul ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomijõumikroskoopia

Aatomijõumikroskoobi pildid plii kihtidest, mis on saadud erinevatel vaakumsadestusmeetoditel. Tartu Ülikool Aatomijõumikroskoopia (inglise atomic force microscopy ehk AFM) on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel.

Uus!!: Molekul ja Aatomijõumikroskoopia · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Molekul ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Molekul ja Aatommass · Näe rohkem »

Amedeo Avogadro

Amedeo Avogadro "Mémoire" Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli itaalia füüsik ja keemik.

Uus!!: Molekul ja Amedeo Avogadro · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Molekul ja Anioon · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Molekul ja Avogadro arv · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Molekul ja Šveits · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Molekul ja Benseen · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Molekul ja Biomolekul · Näe rohkem »

Daniel Bernoulli

Daniel Bernoulli Daniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik.

Uus!!: Molekul ja Daniel Bernoulli · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Molekul ja Definitsioon · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Molekul ja Demokritos · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Molekul ja DNA · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Molekul ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Molekul ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Molekul ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Molekul ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Epikuros

Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.

Uus!!: Molekul ja Epikuros · Näe rohkem »

Füüsik

Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.

Uus!!: Molekul ja Füüsik · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Molekul ja Füüsika · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Molekul ja Gaas · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Molekul ja Ioon · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Molekul ja Iooniline side · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Molekul ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Molekul ja Katioon · Näe rohkem »

Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.

Uus!!: Molekul ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »

Kõrvalahel

Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.

Uus!!: Molekul ja Kõrvalahel · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Molekul ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Molekul ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Molekul ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Molekul ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Molekul ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Molekul ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Molekul ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.

Uus!!: Molekul ja Laeng · Näe rohkem »

Leukippos

Leukippos (kreeka Λεύκιππος Leúkippos; sündinud u. 460 eKr) oli vanakreeka filosoof, atomistika rajajaid ühes Demokritosega.

Uus!!: Molekul ja Leukippos · Näe rohkem »

Liitmine

Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).

Uus!!: Molekul ja Liitmine · Näe rohkem »

Linus Pauling

Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.

Uus!!: Molekul ja Linus Pauling · Näe rohkem »

Magnet

Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.

Uus!!: Molekul ja Magnet · Näe rohkem »

Matemaatik

Eukleides Raffaeli maalil "Ateena kool" Matemaatik on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.

Uus!!: Molekul ja Matemaatik · Näe rohkem »

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Uus!!: Molekul ja Materjal · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ja soojusjuhtivuse ning enamasti on need ka hästi sepistatavad.

Uus!!: Molekul ja Metallid · Näe rohkem »

Metallivõre

Metallivõre on metallides esinev kristallivõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.

Uus!!: Molekul ja Metallivõre · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Molekul ja Mineraal · Näe rohkem »

Mittekovalentne side

Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.

Uus!!: Molekul ja Mittekovalentne side · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Molekul ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulkaal) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Molekul ja Molekulmass · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Molekul ja Mool · Näe rohkem »

Nobeli auhind

Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.

Uus!!: Molekul ja Nobeli auhind · Näe rohkem »

Ongström

Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.

Uus!!: Molekul ja Ongström · Näe rohkem »

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Uus!!: Molekul ja Polümeerid · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Molekul ja Raud · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Molekul ja Rõhk · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Molekul ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sümmeetria

Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci esitab inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.

Uus!!: Molekul ja Sümmeetria · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Molekul ja Süsinik · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Molekul ja Soojus · Näe rohkem »

Suund

Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.

Uus!!: Molekul ja Suund · Näe rohkem »

Tasakaaluolek

Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.

Uus!!: Molekul ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Molekul ja Teooria · Näe rohkem »

Termin

Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).

Uus!!: Molekul ja Termin · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Molekul ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Uus!!: Molekul ja Võnkumine · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Molekul ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Molekul ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Molekul ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Molekul ja Vesinikside · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »