Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Raud

Index Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

80 suhted: Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Aheraine, Alumiinium, Ar, Celsiuse skaala, Elektrijuht, Elektronkonfiguratsioon, Hematiit, Hooratas, Iriidium, Isotoop, Kahjurid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kivim, Koobalt, Korrosioon, Kosmos, Kristall, Kristallivõre, Kurski oblast, Ladina keel, Maa, Maakoor, Magnetiit, Magnetism, Malm, Marss, Massiarv, Merkuur, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Meteoriit, Mineraal, Molekul, Neutron, Nikkel, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Osmium, Pallaadium, Päikesesüsteem, Püriit, Plaatina, Planeet, Plastsus, Prooton, Rauaaeg, ..., Rauamaak, Rauasulam, Raud (täpsustus), Raud(II)sulfaat, Raud(III)oksiid, Raud(III)sulfaat, Raudoksiidid, Reaktiiv, Roodium, Ruteenium, Seoseenergia, Sepistamine, Sideriit, Sooraud, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tallinna teletorn, Tardkivim, Temperatuur, Teras, Tihedus, Tint, Tsementiit, Valtsimine, Väävelhape, Värvaine, Vesi, Vesinikkloriidhape, 1977. Laienda indeks (30 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Raud ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Raud ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Raud ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aheraine

Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.

Uus!!: Raud ja Aheraine · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Raud ja Alumiinium · Näe rohkem »

Ar

Ar on.

Uus!!: Raud ja Ar · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Raud ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Raud ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Raud ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Hematiit

Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.

Uus!!: Raud ja Hematiit · Näe rohkem »

Hooratas

kolvidelt (hallid), annab seda energiat vajalikul hetkel väntvõllile tagasi, et mootor saaks sujuvalt edasi töötada. Neljataktilise sisepõlemismootori hooratas koos starteri hammasvööga Sepikoja auruhaamri hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks.

Uus!!: Raud ja Hooratas · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Uus!!: Raud ja Iriidium · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Raud ja Isotoop · Näe rohkem »

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.

Uus!!: Raud ja Kahjurid · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Raud ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Raud ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Raud ja Kivim · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Uus!!: Raud ja Koobalt · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Raud ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Raud ja Kosmos · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Raud ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Uus!!: Raud ja Kristallivõre · Näe rohkem »

Kurski oblast

Kurski oblast on 1.

Uus!!: Raud ja Kurski oblast · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Raud ja Ladina keel · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Raud ja Maa · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Raud ja Maakoor · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Raud ja Magnetiit · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Raud ja Magnetism · Näe rohkem »

Malm

Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.

Uus!!: Raud ja Malm · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Raud ja Marss · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Raud ja Massiarv · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Raud ja Merkuur · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Raud ja Metallid · Näe rohkem »

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Uus!!: Raud ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Raud ja Meteoriit · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Raud ja Mineraal · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Raud ja Molekul · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Raud ja Neutron · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Raud ja Nikkel · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Uus!!: Raud ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Raud ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Uus!!: Raud ja Osmium · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Raud ja Pallaadium · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Raud ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Raud ja Püriit · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Raud ja Plaatina · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Raud ja Planeet · Näe rohkem »

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Uus!!: Raud ja Plastsus · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Raud ja Prooton · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Raud ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Raud ja Rauamaak · Näe rohkem »

Rauasulam

Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel.

Uus!!: Raud ja Rauasulam · Näe rohkem »

Raud (täpsustus)

Raud on keemiline element.

Uus!!: Raud ja Raud (täpsustus) · Näe rohkem »

Raud(II)sulfaat

Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).

Uus!!: Raud ja Raud(II)sulfaat · Näe rohkem »

Raud(III)oksiid

Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Raud ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »

Raud(III)sulfaat

Raud(III)sulfaat (keemiline valem: Fe2(SO4)3 on keemiline ühend (sool). Sool on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.

Uus!!: Raud ja Raud(III)sulfaat · Näe rohkem »

Raudoksiidid

Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.

Uus!!: Raud ja Raudoksiidid · Näe rohkem »

Reaktiiv

Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.

Uus!!: Raud ja Reaktiiv · Näe rohkem »

Roodium

Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.

Uus!!: Raud ja Roodium · Näe rohkem »

Ruteenium

Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Uus!!: Raud ja Ruteenium · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Raud ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Sepistamine

Sepistamine Sepistamine on kuumutatud metalli, tavaliselt raua ja selle sulamite töötlemine.

Uus!!: Raud ja Sepistamine · Näe rohkem »

Sideriit

Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.

Uus!!: Raud ja Sideriit · Näe rohkem »

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Uus!!: Raud ja Sooraud · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Raud ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Raud ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Raud ja Tahkis · Näe rohkem »

Tallinna teletorn

Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Raud ja Tallinna teletorn · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Raud ja Tardkivim · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Raud ja Temperatuur · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Raud ja Teras · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Raud ja Tihedus · Näe rohkem »

Tint

Tindipotte Tint on värvipigmente sisaldav vedelik, mida kasutatakse kirjutamiseks.

Uus!!: Raud ja Tint · Näe rohkem »

Tsementiit

thumb Tsementiit ehk raudkarbiid on raua ja süsiniku ühend, mille keemiline valem on Fe3C.

Uus!!: Raud ja Tsementiit · Näe rohkem »

Valtsimine

Visualiseeritud valtsimine Valtsimine on metalli plastne deformeerimine pöörlevate metallrullide ehk valtside vahel, mille tulemusena väheneb töödeldava tooriku ristlõike pindala ja suureneb pikkus.

Uus!!: Raud ja Valtsimine · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Raud ja Väävelhape · Näe rohkem »

Värvaine

Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.

Uus!!: Raud ja Värvaine · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Raud ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Raud ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Raud ja 1977 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »