Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Albert Einstein, Deuteerium, E = mc², Eksotermiline reaktsioon, Elektron, Elektronvolt, Ergastatud olek, Heelium, Ionisatsioon, Isotoop, Keemiline element, Keemiline side, Kriitiline mass, Ksenoon, Liitium, Magneesium, Mehaaniline energia, Mehaaniline töö, Naatrium, Neutron, Nikkel, Nukleonid, Piion, Potentsiaalne energia, Prooton, Raud, Seisumass, Seotud süsteem, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumasüntees, Uraan, Vaba elektron, Valguse kiirus, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Seoseenergia ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Seoseenergia ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Seoseenergia ja Deuteerium · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Seoseenergia ja E = mc² · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Seoseenergia ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Seoseenergia ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Seoseenergia ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Seoseenergia ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Seoseenergia ja Heelium · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Seoseenergia ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Seoseenergia ja Isotoop · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Seoseenergia ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Seoseenergia ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kriitiline mass
neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.
Uus!!: Seoseenergia ja Kriitiline mass · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Seoseenergia ja Ksenoon · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Seoseenergia ja Liitium · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Seoseenergia ja Magneesium · Näe rohkem »
Mehaaniline energia
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Uus!!: Seoseenergia ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Uus!!: Seoseenergia ja Mehaaniline töö · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Seoseenergia ja Naatrium · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Seoseenergia ja Neutron · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Seoseenergia ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Seoseenergia ja Nukleonid · Näe rohkem »
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Uus!!: Seoseenergia ja Piion · Näe rohkem »
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Uus!!: Seoseenergia ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Seoseenergia ja Prooton · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Seoseenergia ja Raud · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Seoseenergia ja Seisumass · Näe rohkem »
Seotud süsteem
Seotud süsteem ehk kvadraatskeem oli keskaja arhitektuuris kasutusel olnud põhiplaani- ja konstruktsioonisüsteem, eriti iseloomulik romaani basiilikatele.
Uus!!: Seoseenergia ja Seotud süsteem · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Seoseenergia ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Seoseenergia ja Uraan · Näe rohkem »
Vaba elektron
Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.
Uus!!: Seoseenergia ja Vaba elektron · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Seoseenergia ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Seoseenergia ja Vesinik · Näe rohkem »
