32 suhted: Aatom, Aatomispekter, Aatomituum, Aufbau printsiip, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Energia, Funktsioon (matemaatika), Heelium, Henry Moseley, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Komplekssuurus, Kvantarv, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Mateeria, Metallid, Molekulaarorbitaal, Muutuja, Niels Bohr, Pauli printsiip, Päike, Perioodilisusseadus, Planeet, Rein-Karl Loide, Schrödingeri võrrand, Spinn, Tõenäosustihedus, Trajektoor, Väärisgaasid, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatomispekter · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aufbau printsiip
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Energia · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Aatomorbitaal ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Heelium · Näe rohkem »
Henry Moseley
Henry Gwyn Jeffreys Moseley (23. november 1887 – 10. august 1915) oli inglise füüsik.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Henry Moseley · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Komplekssuurus
Komplekssuurus on selline suurus, mille esitamiseks saab kasutada kompleksarvu.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Komplekssuurus · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Aatomorbitaal ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Mateeria · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Aatomorbitaal ja Metallid · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaal
Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Muutuja · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Pauli printsiip · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Päike · Näe rohkem »
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Uus!!: Aatomorbitaal ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Planeet · Näe rohkem »
Rein-Karl Loide
Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Rein-Karl Loide · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Spinn · Näe rohkem »
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Trajektoor · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Aatomorbitaal ja Vesinik · Näe rohkem »