Sisukord
32 suhted: Aatom, Aatomispekter, Aatomituum, Aufbau printsiip, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Energia, Funktsioon (matemaatika), Heelium, Henry Moseley, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Komplekssuurus, Kvantarv, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Mateeria, Metallid, Molekulaarorbitaal, Muutuja, Niels Bohr, Pauli printsiip, Päike, Perioodilisusseadus, Planeet, Rein-Karl Loide, Schrödingeri võrrand, Spinn, Tõenäosustihedus, Trajektoor, Väärisgaasid, Vesinik.
- Aatomifüüsika
- Keemiline side
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Aatomorbitaal ja Aatom
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Vaata Aatomorbitaal ja Aatomispekter
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Aatomorbitaal ja Aatomituum
Aufbau printsiip
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Vaata Aatomorbitaal ja Aufbau printsiip
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Aatomorbitaal ja Elektron
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Aatomorbitaal ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Aatomorbitaal ja Elektronkiht
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Aatomorbitaal ja Energia
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Aatomorbitaal ja Funktsioon (matemaatika)
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Aatomorbitaal ja Heelium
Henry Moseley
Henry Gwyn Jeffreys Moseley (23. november 1887 – 10. august 1915) oli inglise füüsik.
Vaata Aatomorbitaal ja Henry Moseley
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Aatomorbitaal ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Komplekssuurus
Komplekssuurus on selline suurus, mille esitamiseks saab kasutada kompleksarvu.
Vaata Aatomorbitaal ja Komplekssuurus
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Aatomorbitaal ja Kvantarv
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Aatomorbitaal ja Kvantmehaanika
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Vaata Aatomorbitaal ja Lainefunktsioon
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Vaata Aatomorbitaal ja Mateeria
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Aatomorbitaal ja Metallid
Molekulaarorbitaal
Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.
Vaata Aatomorbitaal ja Molekulaarorbitaal
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Vaata Aatomorbitaal ja Muutuja
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Aatomorbitaal ja Niels Bohr
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Aatomorbitaal ja Pauli printsiip
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Aatomorbitaal ja Päike
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Vaata Aatomorbitaal ja Perioodilisusseadus
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Aatomorbitaal ja Planeet
Rein-Karl Loide
Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.
Vaata Aatomorbitaal ja Rein-Karl Loide
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Vaata Aatomorbitaal ja Schrödingeri võrrand
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Aatomorbitaal ja Spinn
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Vaata Aatomorbitaal ja Tõenäosustihedus
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Vaata Aatomorbitaal ja Trajektoor
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Aatomorbitaal ja Väärisgaasid
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Aatomorbitaal ja Vesinik
Vaata ka
Aatomifüüsika
- Ülipeenstruktuur
- Aatomifüüsika
- Aatomimudel
- Aatomispekter
- Aatomorbitaal
- Bohri aatomiteooria
- Bohri raadius
- Bosonid
- Comptoni hajumine
- Elektronafiinsus
- Elektronkiht
- Elektronkonfiguratsioon
- Energiatase (kvantfüüsika)
- Güromagnetiline suhe
- Hajumine
- Inertpaari efekt
- Ionisatsioon
- Ionisatsioonienergia
- Larmori pretsessioon
- Röntgenfluorestsents
- Spektrijoonte peenstruktuur
- Termoemissioon
Keemiline side
- Üksikside
- Aatomorbitaal
- Aatomvõre
- Aufbau printsiip
- Deformatsioonienergia
- Elektronafiinsus
- Elektronegatiivsus
- Elektronkiht
- Elektronpaar
- Inertpaari efekt
- Iooniline side
- Kaksikside
- Keemiline side
- Kolmikside
- Kovalentne side
- Lennard-Jonesi potentsiaal
- Ligand
- Ligand (biokeemia)
- Ligandi sidumiskatse
- Metalliline side
- Mittekovalentne side
- Molekulaarorbitaal
- Molekulaarorbitaalide teooria
- Pauli printsiip
- Peptiidside
- Radikaal
- Resonants (keemia)
- Süsinikuskeleti hargnemine
- Seondumissait
- Valents (keemia)
- Valentselektron
- Valentssidemete teooria
- Vesinikside
Tuntud ka kui D-orbitaal.