Sisukord
59 suhted: Aatom, Aatomispekter, Aatomituum, Aatomkell, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, Elektrilaeng, Elektron, Elementaarosakesed, Erirelatiivsusteooria, Eristamatud osakesed, Fermi-Diraci statistika, Fermionid, Footon, Gluuon, Gravitatsiooniväli, Graviton, Hadronid, Hapnik, Higgsi boson, Impulsimoment, Keemia, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Klassikaline füüsika, Kvantarv, Kvantelektrodünaamika, Kvantfüüsika, Kvantiseerimine, Kvantmehaanika, Kvantolek, Kvargid, Lainefunktsioon, Leptonid, Liitosakesed, Magnetiline moment, Magnetism, Mass, Mälu (arvuti), Meditsiin, Molekul, Nõrk vastastikmõju, Neutron, Osakestefüüsika standardmudel, Paramagnetism, Paul Dirac, Pauli printsiip, Plancki konstant, Polarisatsioon, Poolarv, Prooton, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
- Kvantväljateooria
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Spinn ja Aatom
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Vaata Spinn ja Aatomispekter
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Spinn ja Aatomituum
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Vaata Spinn ja Aatomkell
Bose-Einsteini statistika
Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.
Vaata Spinn ja Bose-Einsteini statistika
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Spinn ja Bosonid
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Spinn ja Elektrilaeng
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Spinn ja Elektron
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Spinn ja Elementaarosakesed
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Spinn ja Erirelatiivsusteooria
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Vaata Spinn ja Eristamatud osakesed
Fermi-Diraci statistika
Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika, mis kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme.
Vaata Spinn ja Fermi-Diraci statistika
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Vaata Spinn ja Fermionid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Spinn ja Footon
Gluuon
Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.
Vaata Spinn ja Gluuon
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Spinn ja Gravitatsiooniväli
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Vaata Spinn ja Graviton
Hadronid
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.
Vaata Spinn ja Hadronid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Spinn ja Hapnik
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Vaata Spinn ja Higgsi boson
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Spinn ja Impulsimoment
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Spinn ja Keemia
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Spinn ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Vaata Spinn ja Klassikaline füüsika
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Spinn ja Kvantarv
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Vaata Spinn ja Kvantelektrodünaamika
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Spinn ja Kvantfüüsika
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Vaata Spinn ja Kvantiseerimine
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Spinn ja Kvantmehaanika
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Vaata Spinn ja Kvantolek
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Vaata Spinn ja Kvargid
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Vaata Spinn ja Lainefunktsioon
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Spinn ja Leptonid
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Vaata Spinn ja Liitosakesed
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Vaata Spinn ja Magnetiline moment
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Vaata Spinn ja Magnetism
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Spinn ja Mass
Mälu (arvuti)
Arvuti mälu on funktsionaalüksus (mäluseade) või keskkond, kuhu saab andmeid paigutada, kus neid saab hoida ja kust neid saab kasutamiseks võtta.
Vaata Spinn ja Mälu (arvuti)
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Spinn ja Meditsiin
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Spinn ja Molekul
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Spinn ja Nõrk vastastikmõju
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Spinn ja Neutron
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Spinn ja Osakestefüüsika standardmudel
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Spinn ja Paramagnetism
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Vaata Spinn ja Paul Dirac
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Spinn ja Pauli printsiip
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Vaata Spinn ja Plancki konstant
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Spinn ja Polarisatsioon
Poolarv
Poolarv on arv kujul kus n on täisarv.
Vaata Spinn ja Poolarv
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Spinn ja Prooton
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Spinn ja Raadiolained
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Spinn ja Sekund
Spinn (propaganda)
45. presidendivalimiste aegne konverentsiruum Spinn.
Vaata Spinn ja Spinn (propaganda)
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Vaata Spinn ja Statistiline mehaanika
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Vaata Spinn ja Täisarv
Tuumamagnetresonants
alt.
Vaata Spinn ja Tuumamagnetresonants
Vabadusaste
Vabadusaste on süsteemi iseloomustav suurus, mille väärtus näitab sõltumatute muutujate arvu, millega süsteem on täielikult kirjeldatav.
Vaata Spinn ja Vabadusaste
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Spinn ja Valgus
Wolfgang Pauli
pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.
Vaata Spinn ja Wolfgang Pauli
Vaata ka
Kvantväljateooria
- Antiaine
- Antiosake
- Bose-Einsteini statistika
- Bosonid
- Diraci võrrand
- Elementaarosakesed
- Fermi kondensaat
- Fermionid
- Feynmani diagramm
- Goldstone'i bosonid
- Hawkingi radiatsioon
- Higgsi boson
- Kvantelektrodünaamika
- Kvantiseerimine
- Kvantkromodünaamika
- Kvantväljateooria
- Noetheri teoreem
- Paarsus
- Poolklassikalised kvantteooriad
- Spinn
- Supersümmeetria