Sisukord
110 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Antiferromagnetism, Ülipeenstruktuur, B-kvark, Barüonid, BCS-teooria, Benseen, Berkeley interpretatsioon, Besseli kimp, Bose-Einsteini kondensaat, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, C-kvark, Comptoni hajumine, Curie seadus, D-kvark, Diraci võrrand, Divesinik, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronpaar, Elementaarosakesed, Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne, Füüsika mõisteid, Füüsikaline maailmapilt, Fermionid, Ferriitmaterjal, Ferromagnetism, Footon, Fosforestsents, Güromagnetiline suhe, Güroskoop, Gluuon, Graviton, Hapnik, Hüperonid, Higgsi boson, Hiiglaslik magnettakistus, Ideaalne Bose gaas, Ilmar Ots, Impulsimoment, Instrumentaalanalüüs, Intentsionaalsus, Keemiline side, Keemiline struktuur, Ksenoon, ... Laienda indeks (60 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Spinn ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Spinn ja Aatomituum
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Spinn ja Aatomorbitaal
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Vaata Spinn ja Antiferromagnetism
Ülipeenstruktuur
Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.
Vaata Spinn ja Ülipeenstruktuur
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Vaata Spinn ja B-kvark
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Vaata Spinn ja Barüonid
BCS-teooria
BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957.
Vaata Spinn ja BCS-teooria
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Spinn ja Benseen
Berkeley interpretatsioon
Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.
Vaata Spinn ja Berkeley interpretatsioon
Besseli kimp
Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust.
Vaata Spinn ja Besseli kimp
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Vaata Spinn ja Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini statistika
Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.
Vaata Spinn ja Bose-Einsteini statistika
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Spinn ja Bosonid
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Vaata Spinn ja C-kvark
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Vaata Spinn ja Comptoni hajumine
Curie seadus
Curie seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt paramagneetikute (paramagetiliste ainete) magnetiline vastuvõtlikkus \chi_\mathrm on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T: Paramagnetilise aine magneetumus (magnetiseerumise aste) on magnetilise vastuvõtlikkusega võrdeline: Seega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.
Vaata Spinn ja Curie seadus
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Spinn ja D-kvark
Diraci võrrand
Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.
Vaata Spinn ja Diraci võrrand
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Vaata Spinn ja Divesinik
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Spinn ja Elektromagnetism
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Spinn ja Elektron
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Spinn ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Spinn ja Elektronkiht
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Vaata Spinn ja Elektronpaar
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Spinn ja Elementaarosakesed
Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne
Jablonski diagramm FRET kohta. Tõlge inglise keelest: ''Donor'', doonor; ''Acceptor'', aktseptor; ''Absorption'', neeldumine; ''Relaxation'', soojuslik relaksatsioon; ''Fluorescence'', fluorestsents.
Vaata Spinn ja Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Spinn ja Füüsika mõisteid
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Vaata Spinn ja Füüsikaline maailmapilt
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Vaata Spinn ja Fermionid
Ferriitmaterjal
Kõvast ferriidist ferriitmagnetid Ferriitmaterjal või ferriit on keraamiline materjal, mis koosneb mitmest siirdemetalli oksiidist (tavaliselt sisaldab ka Fe2O3).
Vaata Spinn ja Ferriitmaterjal
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Spinn ja Ferromagnetism
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Spinn ja Footon
Fosforestsents
Fosforestsentsi tõttu pimedas helendav korvpall Fosforestsents on fluorestsentsi kõrval üks fotoluminestsentsi alaliike.
Vaata Spinn ja Fosforestsents
Güromagnetiline suhe
Güromagnetiline suhe väljendab osakese või osakeste süsteemi magmetmomendi ja impulsimomendi suhet; tähis \gamma ja ühik rad/(s·T) või C/kg.
Vaata Spinn ja Güromagnetiline suhe
Güroskoop
Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.
Vaata Spinn ja Güroskoop
Gluuon
Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.
Vaata Spinn ja Gluuon
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Vaata Spinn ja Graviton
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Spinn ja Hapnik
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Vaata Spinn ja Hüperonid
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Vaata Spinn ja Higgsi boson
Hiiglaslik magnettakistus
Fert ''et al.'' uurimise tulemused Hiiglaslik magnettakistus (ingl giant magnetoresistance, lühend GMR) ehk GMR-efekt on kvantmehaaniline magnettakistuse nähtus ja ilmneb õhukesekihilistes struktuurides, mis koosnevad vahelduvatest ferromagnetilistest ja mittemagnetilistest kihtidest.
Vaata Spinn ja Hiiglaslik magnettakistus
Ideaalne Bose gaas
Ideaalne Bose gaas on klassikalise ideaalse gaasi kvantmehaanika versioon.
Vaata Spinn ja Ideaalne Bose gaas
Ilmar Ots
Ilmar Ots (27. november 1937 Tallinn – 27. aprill 2011 Tartu) oli eesti füüsik.
Vaata Spinn ja Ilmar Ots
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Spinn ja Impulsimoment
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Vaata Spinn ja Instrumentaalanalüüs
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Vaata Spinn ja Intentsionaalsus
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Spinn ja Keemiline side
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Vaata Spinn ja Keemiline struktuur
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Spinn ja Ksenoon
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Spinn ja Kvantarv
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Vaata Spinn ja Kvantpõimumine
Lantaan-strontsium-koobaltoksiid
Lantaan-strontsium-koobaltoksiid (LSC) või lantaan-strontsiumkobaltiid on keraamiline materjal, mille keemiliseks valemiks on La1-xSrxCoCO3-δ.
Vaata Spinn ja Lantaan-strontsium-koobaltoksiid
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Spinn ja Lihtaine
Magneetikud
Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.
Vaata Spinn ja Magneetikud
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Vaata Spinn ja Magnet
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Vaata Spinn ja Magnetiit
Magnetiline domeen
Kerri mikroskoobi pilt mikrokristallilistest terakestest neodüümmagnetil, avalduvad magnetilised domeenid, mis on heledad ja tumedad triibud iga terakese sees Magnetiline domeen on magnetilise materjali osa, millel on ühesugune magnetisatsioon.
Vaata Spinn ja Magnetiline domeen
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Vaata Spinn ja Magnetiline monopoolus
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Vaata Spinn ja Magnetism
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Vaata Spinn ja Magnetresonantstomograafia
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Spinn ja Magnetväli
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Vaata Spinn ja Müüon
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Vaata Spinn ja Mesonid
Molekulaarüksus
Molekulaarüksus (ingl molecular entity) on koondmõiste, mis hõlmab muu hulgas aatomit, molekuli, iooni ning konformeeri.
Vaata Spinn ja Molekulaarüksus
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Vaata Spinn ja Molekulaarorbitaalide teooria
N-V-tsentrid teemandis
Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.
Vaata Spinn ja N-V-tsentrid teemandis
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Spinn ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Spinn ja Neutron
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Spinn ja Nukleonid
Orgaanilised pooljuhid
Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid.
Vaata Spinn ja Orgaanilised pooljuhid
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Spinn ja Osakestefüüsika standardmudel
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Vaata Spinn ja Paramagnetism
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Spinn ja Pauli printsiip
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Vaata Spinn ja Pöörisvool
Perovskiit
Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur.
Vaata Spinn ja Perovskiit
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Vaata Spinn ja Piion
Pinnaplasmonid
Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.
Vaata Spinn ja Pinnaplasmonid
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Vaata Spinn ja Positron
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Spinn ja Prooton
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Spinn ja Radikaal
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Spinn ja S-kvark
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Vaata Spinn ja Schrödingeri võrrand
Spektrijoonte peenstruktuur
Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.
Vaata Spinn ja Spektrijoonte peenstruktuur
Spinntransistor
Spinntransistor (lühend Spin-FET) on väljatransistor, milles kasutatakse elektroni spinni kvantmehaanilisi omadusi Rashba efekti raames.
Vaata Spinn ja Spinntransistor
Spintroonika
Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.
Vaata Spinn ja Spintroonika
String
Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.
Vaata Spinn ja String
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Vaata Spinn ja Stringiteooria
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Vaata Spinn ja Subatomaarsed osakesed
Supersümmeetria
Supersümmeetria (inglise keeles supersymmetry) on osakestefüüsikas hüpoteetiline sümmeetria, mis seob looduses kahte põhilist väljaosakeste klassi – bosoneid, mille spinn on täisarvuline ja fermione, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Spinn ja Supersümmeetria
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Vaata Spinn ja T-kvark
Tihedusfunktsionaali teooria
Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.
Vaata Spinn ja Tihedusfunktsionaali teooria
Tihkaine füüsika
Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.
Vaata Spinn ja Tihkaine füüsika
Toomas Rõõm
Toomas Rõõm (sündinud 7. novembril 1961 Tallinnas) on eesti füüsikEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Vaata Spinn ja Toomas Rõõm
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Vaata Spinn ja Tumeaine
Tunnelmagnetotakistus
394x394px Tunnelmagnetotakistus (ingl k tunneling magnetoresistance ehk TMR) on magnetotakistuslik efekt, mis esineb magnetilistes tunnelventiilides.
Vaata Spinn ja Tunnelmagnetotakistus
Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.
Vaata Spinn ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Spinn ja Tuumafüüsika
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad).
Vaata Spinn ja Tuumajõud
Tuumamagnetresonants
alt.
Vaata Spinn ja Tuumamagnetresonants
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Spinn ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Spinn ja U-kvark
Urmas Nagel (füüsik)
Urmas Nagel (sündinud 19. märtsil 1958 Tallinnas) on Eesti füüsik.
Vaata Spinn ja Urmas Nagel (füüsik)
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Spinn ja Vaheosakesed
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Vaata Spinn ja Valentssidemete teooria
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Spinn ja Vesinik
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Vaata Spinn ja Vesiniku isotoobid
W- ja Z-boson
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
Vaata Spinn ja W- ja Z-boson
X-bosonid
X-bosonid on hüpoteetilised elementaarosakesed, mida postuleerivad Suur Ühendus, Georgi-Glashow' mudel ja mõned teised kontseptsioonid, mis ei mahu osakestefüüsika standardmudeli raamidesse.
Vaata Spinn ja X-bosonid
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Vaata Spinn ja Zeemani efekt