Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Aeg, Aegruum, Aegruumi kõverus, Aksioom, Albert Einstein, Üheaegsus, Üldrelatiivsusteooria, E = mc², Elektrodünaamika, Etalon, Eukleidiline ruum, Füüsika, Galilei teisendus, Galileo Galilei, Gravitatsioon, Hendrik Lorentz, Henri Poincaré, Inertsiaalsüsteem, Isaac Newton, Jõud, Keha, Kell, Kestus, Kiirendus, Kiirus, Klassikaline mehaanika, Konstant, Loodus, Lorentzi teisendus, Maailm, Mass, Maxwelli võrrandid, Mõõtmine, Mehaanika, Michelsoni-Morley eksperiment, Newtoni teine seadus, Pikkus, Relatiivsusteooria, Ruum, Sündmus, Sõna, Taustsüsteem, Teooria, Valguse kiirus, Väli, 1905, 1915, 1916, 2003.
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Aeg · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Aegruum · Näe rohkem »
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Aksioom · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Üheaegsus · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja E = mc² · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Etalon
Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse füüsikalise suuruse mõõtühiku või selle suuruse mõne teise väärtuse määratlemiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks näiteks töömõõtevahenditele.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Etalon · Näe rohkem »
Eukleidiline ruum
Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Eukleidiline ruum · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Füüsika · Näe rohkem »
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Galilei teisendus · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Henri Poincaré · Näe rohkem »
Inertsiaalsüsteem
Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Inertsiaalsüsteem · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Jõud · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Keha · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Kell · Näe rohkem »
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Kestus · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Kiirus · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Konstant · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Loodus · Näe rohkem »
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Lorentzi teisendus · Näe rohkem »
Maailm
Maailm võib tähendada.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Maailm · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Mass · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Mehaanika · Näe rohkem »
Michelsoni-Morley eksperiment
Michelsoni-Morley interferomeeter, mis on kinnitatud kiviplaadile ja hõljub elavhõbeda vannis Michelsoni-Morley eksperimendi sooritasid 1887.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Michelsoni-Morley eksperiment · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Pikkus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Ruum · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Sündmus · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Sõna · Näe rohkem »
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Taustsüsteem · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Teooria · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja Väli · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja 1905 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja 1915 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja 1916 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Erirelatiivsusteooria ja 2003 · Näe rohkem »
