Sisukord
49 suhted: Aeg, Aegruum, Aegruumi kõverus, Aksioom, Albert Einstein, Üheaegsus, Üldrelatiivsusteooria, E = mc², Elektrodünaamika, Etalon, Eukleidiline ruum, Füüsika, Galilei teisendus, Galileo Galilei, Gravitatsioon, Hendrik Lorentz, Henri Poincaré, Inertsiaalsüsteem, Isaac Newton, Jõud, Keha, Kell, Kestus, Kiirendus, Kiirus, Klassikaline mehaanika, Konstant, Loodus, Lorentzi teisendus, Maailm, Mass, Maxwelli võrrandid, Mõõtmine, Mehaanika, Michelsoni-Morley eksperiment, Newtoni teine seadus, Pikkus, Relatiivsusteooria, Ruum, Sündmus, Sõna, Taustsüsteem, Teooria, Valguse kiirus, Väli, 1905, 1915, 1916, 2003.
- Albert Einstein
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Aeg
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Aegruum
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Aegruumi kõverus
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Aksioom
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Albert Einstein
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Üheaegsus
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja E = mc²
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Elektrodünaamika
Etalon
Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse füüsikalise suuruse mõõtühiku või selle suuruse mõne teise väärtuse määratlemiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks näiteks töömõõtevahenditele.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Etalon
Eukleidiline ruum
Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Eukleidiline ruum
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Füüsika
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Galilei teisendus
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Galileo Galilei
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Gravitatsioon
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Hendrik Lorentz
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Henri Poincaré
Inertsiaalsüsteem
Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Inertsiaalsüsteem
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Isaac Newton
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Jõud
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Keha
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Kell
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Kestus
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Kiirendus
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Kiirus
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Klassikaline mehaanika
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Konstant
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Loodus
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Lorentzi teisendus
Maailm
Maailm võib tähendada.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Maailm
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Mass
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Maxwelli võrrandid
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Mõõtmine
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Mehaanika
Michelsoni-Morley eksperiment
Michelsoni-Morley interferomeeter, mis on kinnitatud kiviplaadile ja hõljub elavhõbeda vannis Michelsoni-Morley eksperimendi sooritasid 1887.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Michelsoni-Morley eksperiment
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Newtoni teine seadus
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Pikkus
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Relatiivsusteooria
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Ruum
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Sündmus
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Sõna
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Taustsüsteem
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Teooria
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Valguse kiirus
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja Väli
1905
1905.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja 1905
1915
1915.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja 1915
1916
1916.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja 1916
2003
2003.
Vaata Erirelatiivsusteooria ja 2003
Vaata ka
Albert Einstein
- Üldrelatiivsusteooria
- Albert Einstein
- Albert Einsteini auhind
- Albert Einsteini medal
- Bose-Einsteini kondensaat
- Bose-Einsteini statistika
- Browni liikumine
- E = mc²
- Einsteini väljavõrrandid
- Einsteini väljavõrrandite lahendid
- Einsteinium
- Erirelatiivsusteooria
- Fotoefekt
- Gravitatsiooniline punanihe
- Kaksikute paradoks
- Kosmoloogiline konstant
- Relatiivsusteooria
- Ussiauk