Sisukord
30 suhted: Aeg, Albert Einstein, Džaul, Dimensioon, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Füüsikakonstant, Footon, Fotoefekt, Impulsimoment, Impulss, Kaugus, Kvant, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Louis de Broglie, Max Planck, Mõõtemääramatus, Mõju (füüsika), Meeter, Musta keha kiirgus, Njuuton, Osake, Pii, Plancki ühikud, Sagedus, Sekund, SI-süsteemi ühikud, SI-süsteemi põhiühikud, Võrdetegur.
- Max Planck
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Plancki konstant ja Aeg
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Plancki konstant ja Albert Einstein
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Plancki konstant ja Džaul
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Vaata Plancki konstant ja Dimensioon
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Plancki konstant ja Elektromagnetiline kiirgus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Plancki konstant ja Energia
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Vaata Plancki konstant ja Füüsikakonstant
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Plancki konstant ja Footon
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Vaata Plancki konstant ja Fotoefekt
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Plancki konstant ja Impulsimoment
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Vaata Plancki konstant ja Impulss
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Vaata Plancki konstant ja Kaugus
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Vaata Plancki konstant ja Kvant
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Plancki konstant ja Kvantfüüsika
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Plancki konstant ja Kvantmehaanika
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Vaata Plancki konstant ja Louis de Broglie
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Vaata Plancki konstant ja Max Planck
Mõõtemääramatus
Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse omadus, mis iseloomustab mõõtesuuruse juhuslikust iseloomust tingitud kahtlust mõõtetulemuse kehtivuses.
Vaata Plancki konstant ja Mõõtemääramatus
Mõju (füüsika)
Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel.
Vaata Plancki konstant ja Mõju (füüsika)
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel.
Vaata Plancki konstant ja Meeter
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Vaata Plancki konstant ja Musta keha kiirgus
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Plancki konstant ja Njuuton
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Plancki konstant ja Osake
Pii
ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).
Vaata Plancki konstant ja Pii
Plancki ühikud
Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.
Vaata Plancki konstant ja Plancki ühikud
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Plancki konstant ja Sagedus
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Plancki konstant ja Sekund
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Vaata Plancki konstant ja SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Vaata Plancki konstant ja SI-süsteemi põhiühikud
Võrdetegur
Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel.
Vaata Plancki konstant ja Võrdetegur
Vaata ka
Max Planck
- Max Planck
- Plancki ühikud
- Plancki kiirgusseadus
- Plancki konstant
Tuntud ka kui Plancki nurkkonstant, Taandatud Plancki konstant.