Sisukord
18 suhted: Aatom, Aatomituum, Descartesi koordinaadid, Dipool, Elektron, Güromagnetiline suhe, Herts, Impulsimoment, Jõumoment, Larmori sagedus, Magnetiline moment, Magnetväli, Osake, Pretsessioon, Prooton, Ringsagedus, Tsüklotronresonants, Vektorkorrutis.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Larmori pretsessioon ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Larmori pretsessioon ja Aatomituum
Descartesi koordinaadid
Descartesi koordinaatide süsteem Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x, y), mis määrab punkti asukoha tasandil, või järjestatud kolmik (x, y, z), mis määrab punkti asukoha rist- või kaldkoordinaatide süsteemina kujutatud ruumis; üldisemalt: reaalarvude järjestatud komplekt (x1,..., xn), mis määrab punkti asukoha n-mõõtmelises ruumis.
Vaata Larmori pretsessioon ja Descartesi koordinaadid
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Vaata Larmori pretsessioon ja Dipool
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Larmori pretsessioon ja Elektron
Güromagnetiline suhe
Güromagnetiline suhe väljendab osakese või osakeste süsteemi magmetmomendi ja impulsimomendi suhet; tähis \gamma ja ühik rad/(s·T) või C/kg.
Vaata Larmori pretsessioon ja Güromagnetiline suhe
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Vaata Larmori pretsessioon ja Herts
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Larmori pretsessioon ja Impulsimoment
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Vaata Larmori pretsessioon ja Jõumoment
Larmori sagedus
Larmori sageduseks nimetatakse aatomifüüsikas resonantsisagedust, millega magnetmomenti (magnetilist dipoolmomenti) omavad aatomid pretsesseeruvad ümber põhimagnetvälja vektori suuna.
Vaata Larmori pretsessioon ja Larmori sagedus
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Vaata Larmori pretsessioon ja Magnetiline moment
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Larmori pretsessioon ja Magnetväli
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Larmori pretsessioon ja Osake
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Vaata Larmori pretsessioon ja Pretsessioon
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Larmori pretsessioon ja Prooton
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Vaata Larmori pretsessioon ja Ringsagedus
Tsüklotronresonants
Tsüklotronresonants on aatomifüüsika nähtus, mis avaldub elektromagnetlainete resonantspeegeldumise või -neeldumisena staatilise magnetvälja asetatud tahkises, milles on vabu laengukandjaid.
Vaata Larmori pretsessioon ja Tsüklotronresonants
Vektorkorrutis
Vektorkorrutis parema käe koordinaat süsteemis Vektorkorrutis on binaarne tehe kahe kolmemõõtmelises ruumis asuva vektori vahel.