Sarnasusi Molekul ja Vesinik
Molekul ja Vesinik on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatommass, Elektron, Elektronegatiivsus, Füüsik, Gaas, Iooniline side, Keemiline aine, Keemiline side, Kovalentne side, Metallid, Molekulmass, Süsinik, Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Molekul · Aatom ja Vesinik ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Molekul · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Molekul · Aatommass ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Molekul · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Molekul · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Füüsik ja Molekul · Füüsik ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Molekul · Gaas ja Vesinik ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Molekul · Iooniline side ja Vesinik ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Keemiline aine ja Molekul · Keemiline aine ja Vesinik ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Molekul · Keemiline side ja Vesinik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Molekul · Kovalentne side ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Metallid ja Molekul · Metallid ja Vesinik ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Molekul ja Molekulmass · Molekulmass ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Molekul ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Molekul ja Vedelik · Vedelik ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Molekul ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Molekul ja Vesinik · Vesinik ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Molekul ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Molekul ja Vesinik
Võrdlus Molekul ja Vesinik
Molekul on 67 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.45% = 18 / (67 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Molekul ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: