Sarnasusi Kloor ja Vesi
Kloor ja Vesi on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektrolüüs, Elektronegatiivsus, Gaas, Halogeenid, Hüdraadid, Hergi Karik, Katalüsaator, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Lahusti, Lämmastik, Molekul, Normaaltingimused, Sulamistemperatuur.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kloor · Aatom ja Vesi ·
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Elektrolüüs ja Kloor · Elektrolüüs ja Vesi ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Kloor · Elektronegatiivsus ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Kloor · Gaas ja Vesi ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Kloor · Halogeenid ja Vesi ·
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Hüdraadid ja Kloor · Hüdraadid ja Vesi ·
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Hergi Karik ja Kloor · Hergi Karik ja Vesi ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Katalüsaator ja Kloor · Katalüsaator ja Vesi ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kloor · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Kloor · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Kloor ja Lahusti · Lahusti ja Vesi ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kloor ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kloor ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Kloor ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kloor ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Kloor ja Vesi
Võrdlus Kloor ja Vesi
Kloor on 61 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 6.17% = 15 / (61 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kloor ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: